Saturn on Päikesest kuues planeet. Enne teleskoobi leiutamist peeti seda kõige kaugemaks planeediks.
Suuruselt teine pärast Jupiterit, koosneb Saturn peamiselt kergetest gaasidest – vesinikust ja heeliumist. Saturnisse mahuks 764 Maad, kuid see gaasigigant kaalub vaid 95 korda rohkem kui meie kivine planeet. Kui saaksid kõik planeedid veebasseini panna, oleks Saturn ainus, mis vee peal püsiks.
Hoolimata oma suurusest teeb Saturn ühe pöörde veidi rohkem kui 10 tunniga. Tema pöörlemine on nii kiire, et ekvaatoril on planeet väljapoole paisunud, mistõttu näeb see välja nagu kokku surutud pall.
Teleskoobis paistab Saturn kahvatukollasena. Sellel pole tahket pinda, seega näeme me pilvi, mis paistavad heledate ja tumedate triipudena. Neid pilvi kannavad edasi väga tugevad tuuled. Suur osa soojusest, mis neid tuuli ajendab, pärineb planeedi sisemusest. Pilvede ülaosas asub lame, kettakujuline rõngassüsteem.
Suur osa sellest, mida me Saturnist teame, pärineb NASA ja ESA ühisest Cassini-Huygensi missioonist. Cassini orbiter on tiirlenud planeedi ümber alates 1. juulist 2004. See on uurinud paljusid Saturni kuusid, eriti planeedi suurusega Titani. Samuti on see saatnud tagasi ülimalt üksikasjalikke pilte ja muid andmeid Saturni äikestormide, tuhandete jäiste rõngaste ja magnetvälja kohta.
14. jaanuaril 2005 maandus Euroopa kosmosesond Huygens langevarju abil Titani varjatud pinnale. See oli esimene pehme maandumine mõnel teisel planeedi kaaslasel (välja arvatud meie Kuu). Selgus, et oranž Titani on kummaline, jäine maailm, kus metaanivihm täidab järvi ja jõgesid.
