Igal aastal sureb malaaria tagajärjel 1–2 miljonit inimest. Seda surmavat haigust levitavad nakatunud inimestelt tervetele sääsked. Kui sääsk kedagi hammustab, kannab ta parasiidi inimese vereringesse. Ravimeid on küll saadaval, kuid need on paljude Aafrika ja muude piirkondade riikide jaoks sageli liiga kallid.
Kuigi enamik surmajuhtumeid esineb vaestes riikides, oli malaaria kunagi levinud ka Euroopas. Mõned teadlased arvavad, et globaalne soojenemine võib kaasa tuua malaaria taastekkimise.
Probleem tõenäoliselt süveneb, kui ei leita uusi viise selle haiguse vastu võitlemiseks. Õnneks võib kosmosetehnoloogia pakkuda võimalust selle massilise tapja vastu võitlemiseks.
Oluline on töötada välja malaaria varajase hoiatamise süsteemid. Seda on võimalik teha vaid siis, kui saame rohkem teada tingimustest, mis valitsevad suure puhangu ajal.
Satelliitandmete abil hakkavad teadlased koostama üksikasjalikke kaarte sademete, temperatuuri, pinnavee ja taimkatte kohta. Kõik need tegurid mõjutavad sääskede paljunemistsüklit ja arvukust. Näiteks põhjustavad suurem sademete hulk ja kõrgem temperatuur malaariajuhtude arvu järsu tõusu, kuna sääskede arv suureneb. Teades, kus ja millal malaaria tavaliselt algab, suudavad teadlased ennustada tulevasi haiguspuhanguid.
