ESA uskumatu Rosetta-missioon jõudis põnevale lõpule, kui sond kukkus kontrollitult kokku komeediga, mida ta oli uurinud! Sondi kaamera jätkas pildistamist kogu langemise ajal ning kõrgtehnoloogilised andurid uurisid komeedi gaasi ja tolmu lähemalt kui kunagi varem. Nendel viimastel hetkedel kogutud andmed edastati põnevil teadlastele Maale vahetult enne seda, kui „Rosetta“ komeedi pinnale maandus.
Sellega lõpeb üks kõige hämmastavamaid kosmosesõidukeid, mis kunagi orbiidile on saadetud. Rosetta lasti teele 2004. aastal ja on läbinud ligi 8 miljardit kilomeetrit, sealhulgas tiirutanud kolm korda ümber Maa, ühe korra ümber Marsi ning lennanud mööda kahest asteroidist! See oli esimene kosmoselaev, mis kunagi komeedi (ametlik nimetus 67P/Tšürjümov-Gerasimenko) orbiidile jõudis, ning 2014. aasta novembris lasi see edukalt komeedi pinnale maandumismooduli nimega Philae.
Otsus Rosetta missiooni lõpetada ei tulnud missiooni teadlastele kergelt. Kuid sond asub nüüd meie Päikesesüsteemi äärealadel ja eemaldub sellest pidevalt. Varsti on see Päikesest nii kaugel, et selle päikesepaneelide toitmiseks jääb valgust väheks. Missiooni lõpetamine Rosetta komeedile kokkupõrkamise teel tähendas veel üht võimalust teha hämmastavaid avastusi!
Rosetta on juba paljastanud palju saladusi. Selgus, et komeetil on kummaline kuju, mis on tekkinud kahe väiksema komeedi kokkupõrke ja ühinemise tulemusena Päikesesüsteemi varajases arengujärgus. See veider kuju tekitab komeedil aastaajad ja mõjutab tolmu liikumist komeedi pinnal. Komeedilt pärinevate gaaside analüüs on näidanud, et see tekkis kosmoses väga külmas piirkonnas. Rosetta avastas isegi, et sellised komeedid nagu 67P/Tšürjümov-Gerasimenko võisid ammu aega tagasi tuua Maale mõningaid elu tekkeks vajalikke koostisosi.
Rosetta missioon on kogunud oma komeedi kohta nii tohutu hulga andmeid, et ESA teadlased Maal hakkavad neid veel palju aastaid uurima, püüdes mõista kõike, mida Rosetta on näinud. Võib-olla ei ole see tegelikult missiooni lõpp, vaid pigem alles algus!
Huvitav fakt: Rosetta missioon sai oma nime Rosetta kivi järgi – see on graveeritud tahvel, mis aitas meil mõista iidseid keeli!
