ESA kosmoselaeva „Mars Express“ ja teiste kosmoselaevade poolt saadetud pildid näitavad, et Marsil on palju suuri kokkupõrkekraatreid. Enamik neist asub ekvaatorist lõuna pool. Need on ilmselt tekkinud miljardite aastate eest, kui meteoriidid põrkasid planeedi pinnale. Suurim kraater on läbimõõduga umbes 1800 km – piisavalt suur, et mahutada endasse pool Euroopat.
Siiski on Marsi pind oma olemasolu jooksul muutunud. Üks silmatorkav tunnusjoon on planeedi ekvaatori lähedal asuv tohutu orgude süsteem – Valles Marineris. Need on umbes 5000 km pikad ja ulatuksid Pariisist New Yorkini.
Tundub, et orud on tekkinud planeedi pinna pragunemise tagajärjel, kui kivine koorik venis ja rebis end tükkideks. Orud on nüüd nii laiad, et ühel serval seisev inimene ei suudaks teist serva näha.
Mitte kaugel lääne pool asub viis hiiglaslikku vulkaani. Neist kõige muljetavaldavam on Olympus Mons, Päikesesüsteemi suurim vulkaan. See on laiem kui Inglismaa ja kolm korda kõrgem kui Mount Everest, Maa kõrgeim mägi. Ükski neist vulkaanidest ei ole praegu aktiivne.
