ESA lapsed

Hiiglaslik jäämägi ujub nüüd vabalt

Larsen C breaks
Larsen C murdub
Vaata pilti

Viimaste kuude jooksul on Antarktikas läbi suure jääploki kulgenud suur pragu. ESA Sentinel-1 satelliidid on nüüd näinud, kuidas jää on täielikult lahti murdunud, moodustades ühe suurimatest kunagi registreeritud jäämägedest.

Ice crack seen by Sentinel-2A
Sentinel-2A poolt jäämurd

Prao tekkis tegelikult juba mitu aastat tagasi, kuid alguses see eriti ei laienenud. Olukord muutus 2016. aasta alguses, kui prao pikkus hakkas suurenema. Ainuüksi 2017. aasta jaanuaris pikenes see 20 km võrra, saavutades kogupikkuse 175 km. 2017. aasta juuli alguseks jäi prao otsa ja ookeani vahele vaid mõni kilomeeter. Sellest ajast saati on teadlased oodanud, et prao jõuaks ookeanini, eraldades seeläbi Antarktikast hiiglasliku jäämäe.

Kahjuks on Antarktika astumas pimedatesse talvekuudesse, mil valgust on vähe ja halb ilm on tavaline, mis raskendab vaatlemist isegi satelliitide abil. Selle probleemi lahendamiseks kasutasid Ühendkuningriigi Swansea Ülikooli juhitava Antarktika uurimisrühma ’Project MIDAS” teadlased Sentinel-satelliitide radarpildistamisseadmeid, et näha läbi pimeduse ja pilvede.

Trekking out for CryoSat
Retk CryoSati juurde

Lisaks on teadlased kasutanud olukorra jälgimiseks veel ühte ESA satelliiti nimega CryoSat. CryoSatil on radar-kõrgusmõõtja, mis suudab mõõta jää kõrgust ja paksust. Selle abil saime teada, et pragu oli kümneid meetreid sügav, mitte lihtsalt pinnapealne pragu.

Selle uue hiiglasliku jäämäe pindala on umbes 6000 ruutkilomeetrit ja kaal üle miljoni miljoni tonni! On raske ennustada, mis temaga edasi juhtub. Võib-olla jääb ta sellesse piirkonda ujuma veel paljudeks aastateks. Või võib-olla laguneb ta väiksemateks jäämägedeiks, mis võivad triivida põhja poole soojematesse vetesse, kus jää sulab.

Artist’s impression of Sentinel-1B
Sentinel-1B kunstnikupilt

Kui Antarktikast kaob nii suur jääala, võib see tekitada probleeme. Kui midagi sarnast on varem juhtunud, on see kiirendanud liustike voolu ookeanidesse, aidates kaasa Maa merepinna tõusule.

Hea uudis on see, et tänu ESA satelliitidele saame pidevalt jälgida, kuidas meie planeet muutub, eriti kohtades, kuhu on väga raske pääseda, nagu näiteks Antarktikas. Mida rohkem teavet meil on, seda paremini saame kaitsta oma planeeti ja sellel elavat elu!

Huvitav fakt: Selles jäämäes on umbes sama palju vett kui Põhja-Ameerikas asuvas Ontario järves!