Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa, astuge kõrvale. Robojalgpalli maailmas on Austria kuningas. See 21. sajandi jalgpallivorm on väga populaarne Austria Viini Tehnikaülikooli robootika- või mehhatroonika instituudis. Kuid neil spordis nii osavatel minirobotitel on ka palju tõsisem eesmärk.
Siiani ei ole kosmoses kasutamiseks mõeldud robotitele antud mingit intelligentsust. Sellised seadmed nagu Euroopa robotkäsi sõltuvad täielikult inimjuhtijast. Seevastu on minijalgpallurid treenitud olema nutikad ja neil on mitu erinevat tarkvaratasandit. Strateegiatasand määrab roboti asukoha ja rolli – näiteks antakse talle käsk kaitsta väravat. Järgmine tase juhib keerukaid liigutusi.
Seetõttu on ESA arenenud kontseptsioonide meeskond valinud need robotjalgpallurid osalema Jaapani ja Euroopa ühisprojektis ‘Furoshiki’. Projekti eesmärk on paigaldada nelja orbiidil tiirleva satelliidi vahele hiiglaslik võrk päikeseenergia tootmiseks. Minirobotid ronivad selle võrgu mööda, et kinnitada päikesepaneelid paika.
2006. aasta jaanuaris toimunud nullgravitatsiooni katses paluti kahel Roby Juniori robotil ronida üle “õhus hõljuva” võrgutüki. Üks robotidest tegutses edukalt 30 sekundit, roomates üle kahe meetri. See tagasihoidlik edu võib ühel päeval viia nutikate ja vastupidavate robotite loomiseni, keda kosmose vaenulik keskkond ei heiduta. Üks asi on kindel: esimesed inimesed Marsil ei ole üksi.
