Astronoomid kogu maailmas ootavad põnevusega Ariane 5 raketi starti, mis viib orbiidile kaks murrangulist ESA satelliiti, mis on nimetatud kuulsate Euroopa teadlaste järgi: Planck ja Herschel. Nagu 21. sajandi ajamasinad, vaatavad need tipptasemel kosmoseobservatooriumid minevikku, aidates teadlastel lahendada saladusi selle kohta, kuidas sündisid tähed, galaktikad ja universum ise.
Herschel saab olema suurim teleskoop, mis kunagi kosmosesse on saadetud. Selle südameks on 3,5 m lai peapeegel – mis on palju suurem, kuid kergem kui Hubble’i kosmoseteleskoobi peegel. 3,4-tonnine observatoorium on nimetatud saksa-briti astronoomi William Herscheli auks, kes kirjutas ajalugu, avastades 1800. aastal nähtamatu infrapunakiirguse (mida me tunneme soojusena). Kaasaegse Herscheli kolm seadet uurivad vähemalt kolm aastat külmi tolmupilvi, kus sünnivad tähed, ning kaugele jäävaid galaktikaid, mis säravad tugevalt infrapunases valguses.
Herscheli kõrval hakkab tiirlema satelliit, mis on loodud selleks, et heita pilk ajastu algusesse. Saksa füüsiku Max Plancki auks nimetatud 1 900 kg kaaluv kosmoselaev uurib nõrkuid kajasid, mis on jäänud alles pärast universumi sündi Suures Paugus. Need kajad ilmnevad mõne miljondiku kraadi suuruste temperatuurikõikumistena. Selle nähtamatu mikrolainekiirguse avastamiseks ja kaardistamiseks tuleb Plancki kaks detektorit jahutada temperatuurini -273 kraadi Celsiuse järgi. Umbes 15 kuu jooksul kogub observatooriumi 1,5-meetrine peegel äärmiselt nõrka kiirgust, mis alustas oma teekonda Maa poole umbes 14 miljardit aastat tagasi.
