Enamik teadlasi on ühel meelel, et meie planeet soojeneb. Käesoleva sajandi esimesed kümme aastat olid ajaloo kõige soojemad. See toob tõenäoliselt kaasa olulisi muutusi Euroopa kliimas. Aga kuidas on lood polaarjääkatetega? Kas jää sulab? Kui jah, siis millist mõju avaldab see globaalsele kliimale ja merepinna tasemele?
Mõned vastused annab nüüd Euroopa satelliit. 8. aprillil 2010 orbiidile viidud Cryosat lendab pooluste kohal 720 km kõrgusel.
Cryosat mõõdab tipptasemel radarseadme abil jää paksuse väikseid muutusi, suunates raadiosignaale jääpinnale ja võttes vastu neist tagasipõrkuvaid kajasid. Kui kajad jõuavad tagasi kiiremini, peab jääpind olema kõrgem.
Cryosat suudab tuvastada Arktika ookeanil ujuvate jääkihtide kõrguses toimuvaid muutusi, mis on väiksemad kui 2 cm aastas. Antarktika mandri hiiglaslike jääkilpide kohal suudab see mõõta aastaseid muutusi, mis on väiksemad kui 2 mm.
Need tulemused aitavad teadlastel välja selgitada, kas Arktika merejää laguneb ja sulab. Samuti näitavad need, kas Antarktika maismaad ja seda ümbritsevat merd katvad jääkilbid kahanevad või suurenevad. See on oluline, sest jääkilpide sulamise korral võib merepinna tase tõusta mitme meetri võrra. Sel juhul võivad paljud madalal asuvad linnad ja riigid üle ujutatud saada.
CryoSat on kolmas „Earth Explorer“ missioon, mis käivitatakse ESA programmi „Living Planet“ raames (pärast GOCE-d, ESA gravitatsioonimissiooni, ja SMOS-i, ESA veemissiooni).
