Teadlaste meeskond veedab kuus kuud Maa kõige kaugemal asuvas paigas, et uurida isolatsiooni mõju pikkadeks kosmosemissioonideks valmistumisel. Antarktikas asuva Concordia uurimisbaasi meeskond on nüüd oma kodus sisse elanud ja valmis eelseisvaks külmaks ja pikaks talveks. Concordia on ehitatud ühele Maa kõige kaugematest paikadest, asub 3200 m üle merepinna ja talvel langeb temperatuur seal kuni –80 °C-ni!
Kuna Concordia asub nii kõrgel, on seal õhk väga hõre ja sisaldab vähem hapnikku. Baasist väljaminekuks on vaja kanda mitut riidekihti ning väljas viibimise aeg on piiratud. Talvel ei tõuse päike horisondi kohale, mistõttu peab meeskond elama neli kuud aastas ilma päikesevalguseta. See asub nii kaugel kõigest muust, et teekond Concordiasse võtab rohkem aega kui teekond Rahvusvahelisse Kosmosejaama!
Teistest linnadest kaugel asuv Antarktika valge maailm võimaldab teadlastel koguda andmeid ja teha katseid viisil, mis ei ole võimalik üheski teises kohas Maal. Mitmes mõttes sarnaneb Concordia keskkond kosmoselennuga. Seal katsetatakse isegi materjale, mida võiks kasutada inimeste kosmoselaevades.
Concordias elab korraga kuni 16 inimest umbes aasta jooksul. Kui nad Concordiasse saabuvad, on vaja ‘kohanemisperioodi’, et uute tingimustega harjuda, täpselt nagu astronautidel kosmoses. Suur kõrgus, äärmuslik külm, kuiv õhk ja uued aistingud võivad olla inimese ajule väga võõrad, kui see uue keskkonnaga kohaneb.
Tänavune teadlaste rühm on nüüd Concordia baasi jõudnud ja valmistub ees ootavaks pikaks talveks. Viimane lennuk lahkus baasist eelmisel kuul, mis tähistas talve algust ja ülejäänud maailmast eraldatust.
Meeskond koosneb astronoomidest, glatsioloogidest, seismoloogidest ja meteoroloogist, aga ka torumehest, elektrikust, mehaanikust ja kokast. Meeskond saab loota ainult iseendale ning kui nendes rasketes tingimustes peaks tekkima mingeid probleeme, ei ole välismaailmast abi oodata. Õnne, Concordia meeskond!
