Tuginedes üle 30-aastasele kogemusele Maa vaatlus satelliitide lennutamisel, arendab ESA viit uut tüüpi kosmosesõidukit, mida tuntakse nimetusega Sentinel. Iga Sentinel-missioon koosneb kahest identsest satelliidist, et tagada Maa maksimaalne katvus.
Need taevas asuvad seirejaamad edastavad tohutuid andmehulki Maa pinna ja atmosfääri kohta. Seda teavet kasutatakse Copernicus-programmi operatiivvajadusteks.
Sentinel-1 on igasuguste ilmastikutingimustega, ööpäevaringne radarpildistamise missioon. Selle paljude ülesannete hulka kuuluvad Arktika merejää seire, mere reostuse (nt naftalekked) kontrollimine, maapinna liikumiste kaardistamine, metsade, vee ja pinnase uurimine ning katastroofiabi toetamine. Polaarorbiidil tiirlev satelliit Sentinel-1A lasti orbiidile 3. aprillil 2014. Selle kaksik, Sentinel-1B, lasti orbiidile kaks aastat hiljem, 25. aprillil 2016.
Sentinel-2 on veel üks polaarorbiidil tiirlev satelliitide paar. Need satelliidid pakuvad üksikasjalikke optilisi pilte taimestikust, pinnasest ja veekattest, samuti rannikualadest. Sentinel-2A lasti orbiidile 23. juunil 2015. Sentinel-2B lasti orbiidile 7. märtsil 2017.
Sentinel-3 mitmed mõõteriistad mõõdavad merepinna kõrgust, maa- ja merepinna temperatuuri ning ookeani värvi (mille tekitavad pisikesed elusolendid). Sentinel-3A lasti edukalt orbiidile 16. veebruaril 2016, Sentinel-3B käivitamine on kavandatud 2017. aastaks.
Nii Sentinel-4 kui ka Sentinel-5 jälgivad õhukvaliteeti, osoonikihti, päikesekiirgust ja kliimamuutusi. Sentinel-4 koosneb mitmest seadmest, mis asuvad kahel Meteosat Third Generation ilmastiku satelliidil, mis tiirlevad ekvaatori kohal.
Sentinel-5 mõõteriistad paigaldatakse polaarorbiidil liikuvale MetOp teise põlvkonna (MSG) satelliidile, mis lendab palju madalamal kõrgusel kui Sentinel-4.
