ESA lapsed

James Webbi kosmoseteleskoop avab meile kosmost nii, nagu seda pole kunagi varem tehtud

Wolf-Rayet 124 (NIRCam and MIRI composite image)
Wolf-Rayet 124 (NIRCam ja MIRI koondpilt)
Vaata pilti

See James Webbi kosmoseteleskoop – lühidalt Webb – on kosmoses asuv kõrgtehnoloogiline observatoorium! Webb saadeti orbiidile 2021. aasta lõpus ja nüüd jälgib ta universumit infrapunakiirguses oma uuest asukohast, mis asub Maast peaaegu 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel. See võimaldab Webbil näha detaile, mida on võimatu märgata palja silmaga, kasutades tavalisi teleskoope Maal. NASA, ESA ja Kanada Kosmoseagentuuri poolt ehitatud ja käitatav Webb aitab meil leida vastuseid paljudele küsimustele, mis meil kosmosest on.

Webbi viimane avastus!

Webbi viimane avastus on teadlasi hämmastanud! Webb jälgis komeeti 238P/Read, mis tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelises peamises asteroidi vööndis, ning avastas komeedi spektris midagi väga erilist – veeauru!  

Komeedi sees olev vesi on tekkinud väga-väga ammu, kui meie Päikesesüsteem oli veel väga noor, ning on komeedis säilinud tuhandeid aastaid. Komeedi külmunud aine aurustub, kui komeet läheneb Päikesele, ning see annab komeedile iseloomuliku komea – teda ümbritseva hajusa tolmu- ja gaasipilve – ning voogava saba.  

Miks on see eriline? Teadlased on juba ammu arvanud, et peamises asteroidi vööndis võib leiduda veejääd, kuid selgeid tõendeid selle kohta puudusid kuni Webbi hiljutise avastuseni. Komeet Read võib aidata meil mõista, kuidas vesi on meie päikesesüsteemis jaotunud, ning saada rohkem teavet selle kohta, kuidas Maast sai selline veerikas maailm, nagu ta täna on. Seda teadmist saame seejärel kasutada, et uurida, kas teistes planeedisüsteemides võiksid tekkida uued Maa-sarnased planeedid. 

See on väga põnev, kuid üks asi paneb teadlased mõtlema: veega komeetidel peaks olema ka süsinikdioksiidi, kuid komeedil Read seda ei leitud! Selle põhjus on nüüd uus mõistatus, mida võiks lahendada peavöö komeetide täiendavate vaatluste abil. 

See viimane avastus tugineb Webbi edule, mis seisneb suurepäraste piltide loomises ja põneva teadustöö tegemises. Siin on veel mõned Webbi edulood! 

Kosmilised kaljud Carina tähtkujus

Cosmic Cliffs in Carina – NIRCam
Kosmilised kaljud Carina tähtkujus – NIRCam

See hämmastav vaade kujutab Carina udukogu serva, mis asub Maast 7600 valgusaasta kaugusel. Tegemist on hiiglasliku gaasi- ja tolmupilvega, kus tekivad noored tähed. Kas näed oranžika tooniga udukogust tõusvat helesinist “auru”? Tegelikult on see kuum gaas ja tolm, mida noorte tähtede poolt eraldatav tugev kiirgus udukogust eemale pühkib. 

Loomise sambad

Webb's portrait of the Pillars of Creation (NIRCam)
Webbi pilt „Loomise sambad“ (NIRCam)

See muljetavaldav pilt näitab veel üht kosmoses asuvat piirkonda, kus tekivad uued tähed. Need uued tähed paiskavad joad ümbritsevasse gaasi ja tolmu, mis tekitab udukogu sambade servades elavad, verepunased, laavale sarnanevad kujundid. Selliseid pilte uurides saavad astronoomid rohkem teada tähtede tekkimisest. 

Uraani rõngad

Zoomed-in image of Uranus (Annotated)
Uraani suurendatud pilt (märkmetega)

Saturn on kuulus oma rõngaste poolest, kuid kas teadsite, et kõigil meie Päikesesüsteemi gaasigigantidel on rõngassüsteemid? Sellel Webbi pildil Uraanist on näha palju rõngaid planeedi ümber. Samuti on näha heledaid laike, mis paljastavad pilved, mis on seotud tormise ilmaga Uraani atmosfääris. Webb on pildistanud isegi Uraani polaarjäämütsi – kuid see ei koosne veejääst nagu Maal! 

Fantoomgalaktika

Phantom Galaxy across the spectrum
„Phantom Galaxy“ kogu spektri ulatuses

Kas olete kunagi varem sellist galaktikat näinud? Selle galaktika M74 uskumatu pildi loomiseks on ühendatud Webbi infrapunapilt ja Hubble’i kosmoseteleskoobi andmed. Punased värvid näitavad galaktika harude üle laiali levinud tolmu. Heleoranžid toonid tähistavad eriti kuuma tolmu. Noored tähed paistavad sinisena, samas kui galaktika keskme lähedal asuvad vanemad tähed on tsüaansinised ja rohelised. Kas näed roosasid mullikesi? Need on piirkonnad, kus tekivad uued tähed! 

Jupiteri näitus

Jupiter showcases aurorae, hazes (NIRCam widefield view - annotated)
Jupiteril on näha virmalisi ja udusid (NIRCam laia vaateväljaga pilt – märkustega)

Jupiter on elav maailm! Infrapunavaatluste abil on Webb tabanud palju detaile, mida teiste teleskoopidega on raske näha. Jupiteri tormid on näha uskumatult üksikasjalikult, samuti põhjapoolne ja lõunapoolne virmaline – kus Päikeselt pärit osakesed suhtlevad Jupiteri magnetväljaga. Webb on näinud ka kahte Jupiteri väiksemat kuud, mida nimetatakse Amalthea ja Adrastea. Kas suudad leida ka Jupiteri nõrkuid rõngaid? Need on miljon korda nõrgemad kui planeet ise! 

Need on vaid väike valik Webb’i tehtud suurepärastest fotodest. Kindlasti tehakse tulevikus veel palju rohkem pilte, kuna see teleskoop teeb hämmastavaid avastusi ja aitab paljastada kosmose saladusi. Saate vaadata kõiki Webbi pilte siin. Millised on sinu lemmikud?  

Huvitav fakt: Komeet Read on peavöö komeet. Tegemist on objektiga, mis asub Marsi ja Jupiteri vahelises peavöö asteroidivööndis, kuid millel on mõnikord komeedile omane halo ehk komea ja saba.