Hubble’i kosmoseteleskoop (HST) on kõige kuulsam – ja tõenäoliselt ka kõige edukam – kosmosobservatoorium, mis kunagi orbiidile on viidud. 11-tonnine teleskoop viidi 1990. aasta aprillis kosmosesüstiku abil 570 km kõrgusele Maa ümber tiirlevale orbiidile. HST tiirleb ümber meie planeedi iga 96 minuti järel ja on seni läbinud umbes 5 miljardit kilomeetrit.
Hubble on saatnud tagasi tohutu hulga teadusandmeid ja uskumatult üksikasjalikke pilte igat liiki taevakehadest. 2009. aasta sügiseks oli ta teinud ligi 900 000 vaatlust ja pildistanud üle 570 000 pildi enam kui 29 000 objektist.
HST on nimetatud Edwin Hubble’i (1889–1953) auks, kes oli üks kaasaegse astronoomia suurimaid teerajajaid. Selle südameks on 2,4-meetrine peapeegel ja viis teadusinstrumenti, millega uuritakse universumit infrapuna-, nähtava või ultraviolettkiirguse abil. Peapeegli poolt kogutud valgus peegeldub väiksemale peeglile ja suunatakse seejärel instrumentidele. Andmed edastatakse seejärel Maale vahesatelliidi kaudu.
Observatooriumi elektrienergiaga varustavad kaks suurt (2,6 × 7,1 m) päikesepaneeli. Juhitähtedele suunamiseks kasutatakse täppisjuhtimissensoreid. See tagab äärmiselt kõrge suunamis täpsuse, mis on vajalik väga täpsete vaatluste tegemiseks.
Hubble on ainus teleskoop, mis on kunagi projekteeritud nii, et astronaudid saaksid seda kosmoses hooldada, et vanu instrumente saaks asendada. See osutus hindamatuks, kui esimesed pildid olid udused ja 1993. aastal tuli probleemi lahendamiseks paigaldada spetsiaalne optiline süsteem. Hooldusmissioone on olnud viis, viimane neist toimus 2009. aasta mais. Eeldatakse, et teleskoop jääb töösse kuni 2014. aastani.
