Iidsetes kivimites leiduvate fossiilide uuringud näitavad, et elu sai tõenäoliselt alguse umbes 4 miljardit aastat tagasi, kui Maa oli veel väga noor. Keegi ei tea, kuidas elu Maal alguse sai. Enamik teadlasi arvab, et see sai alguse vedelas vees. Aga kas see toimus pinnal asuvates veekogudes, maa all või ookeanide põhjas, kus vulkaaniline tegevus tekitab kuumaveeallikaid?
Katsed näitavad, et elu keemilised ehituskivid võivad tekkida nii kosmoses kui ka Maal. Paljud neist on ilmselt jõudnud Maale langevate meteoriitide ja komeetidega. Mingil viisil ühinesid need lihtsad ‘orgaanilised’ ühendid, moodustades keerukamaid molekule. Seejärel hakkasid need end paljundama ja kasvama.
Teame seda, et kui elu kord juba algab, on see uskumatult karm. Elusbakterid on leitud külmunud Antarktikast, keevas vees ja kuni viie kilomeetri sügavusel maapõues asuvates kivimites. Teame ka, et sellised organismid suudavad aastaid ellu jääda kosmoses valitsevates karmides tingimustes.
Kui taimed laialdaselt levima hakkasid, vabanes õhku suuri koguseid hapnikku. Maast sai meie Päikesesüsteemis ainus planeet, mille atmosfäär on hapnikurikas. Otsides hapnikku teistel planeetidel, võime ühel päeval leida tõendeid välismaalase elu olemasolust.
