Elu Rahvusvahelisel Kosmosejaamal (ISS) on praegu meeskonna – ESA astronaudi Thomas Reiteri, venelase Pavel Vinogradovi ja ameeriklase Jeffrey Williamsi – jaoks üsna kiire.
Esiteks saabus 11. septembril kosmosesüstik „Atlantis”. Järgmisel esmaspäeval (18.) on kavas, et jaama 14. pikaajaline meeskond startib Baikonuri kosmodroomilt Kasahstanis. Ameeriklase Michael Lopez-Alegria ja venelase Mihhail Tjurini kõrval istub Anousheh Ansari, esimene naissoost kosmoseturist.
Kuigi Iraani-Ameerika päritolu ärinaine maksab ise oma kaheksapäevase viibimise eest kosmosjaamas, ei kavatse ta kogu aega vaid vaadet imetleda. Selle asemel on Ansari nõustunud osalema neljas ESA eksperimendis katsealusena. Nende uuringute tulemused aitavad teadlastel mõista, kuidas kosmosereisid mõjutavad inimkeha.
Esimese katse eesmärk on uurida kosmosekiirguse mõju, mis võib kahjustada keha rakke ja suurendada vähktõve tekkimise riski. Ansari annab vereproovid enne ja pärast lendu.
Need proovid aitavad teadlastel ka mõista, miks punased vererakud kaaluta olekus hävivad. See põhjustab seisundit, mida nimetatakse aneemiaks – seda esineb ka neerupuudulikkusega inimestel.
Ansari uurib ka rahvusvahelisel kosmosejaamal (ISS) leiduvaid baktereid. Ta võtab proove nii endalt kui ka sellistelt pindadelt nagu lülitid, klaviatuurid ja isikliku hügieeni vahendid.
Lõpuks uurib ta, miks astronaudid sageli kannatavad alaseljavalu all. Tema igapäevase küsimustiku tulemusi võrreldakse enne ja pärast lendu tehtud mõõtmistega.
