Laaditakse…
jwplayer(“pi_player”).setup({ ‘dock’: ‘true’, ‘image’: ‘https://www.esa.int/spaceinvideos/var/esa/storage/images/esa_multimedia/videos/2013/03/black_hole_eats_a_super-jupiter/12598578-1-eng-GB/Black_hole_eats_a_super-Jupiter_video_production_full.png’, ‘wmode’: ‘transparent’, ‘height’: ‘250’, ‘width’: ‘400’, ‘controlbar’: ‘bottom’, ‘quality’: ‘true’, ‘modes’: [ { ‘type’: ‘html5’, ‘config’: { ‘file’: ‘https://dlmultimedia.esa.int/download/public/videos/2013/03/032/1303_032_AR_EN.mp4’, ‘provider’: ‘video’ } } ]});
Astronoomid on jälginud, kuidas must auk ärkas üles väga pikast unest ja neelas endasse liiga lähedale jõudnud väikese massiga objekti – kas pruuni kääbuse või hiidplaneedi. Midagi sarnast juhtub peagi ka meie enda Linnutee galaktika keskmes asuva musta augu juures.
Selle avastuse 47 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas tegi ESA kosmosobservatoorium Integral. Astronoomid uurisid hoopis teist galaktikat, kui märkasid eredat röntgenkiirguse välgatust. “See vaatlus oli täiesti ootamatu, arvestades, et tegemist on galaktikaga, mis on olnud vaikne vähemalt 20–30 aastat,” ütleb Marek Nikolajuk Poola Białystoki ülikoolist.
Arvatakse, et selle musta augu mass on umbes 300 000 korda suurem kui meie Päikese mass. Lisaks meeldib tal oma saagiga mängida: selle järgi, kuidas välgatus esmalt heledamaks muutus ja seejärel jälle tuhmus, võib järeldada, et objekti täielikuks neelamiseks kulus 2–3 kuud!
Seda kauges galaktikas toimunud plahvatust võib vaadelda kui soojendust sarnasele sündmusele, mida oodatakse meie enda Linnutee galaktika keskmes asuvas supermassiivses mustas augus – võib-olla isegi juba sel aastal.
Kuigi seekord pole menüüs pruune kääbuseid ega planeete, on täheldatud, kuidas gaasipilv, mille massiks arvatakse olevat vaid mõned Maa massid, spiraalselt musta auku suunas liigub, ning ennustuste kohaselt neelatakse see üsna peagi ära.
