135. ja viimane Shuttle’i missioon startis 8. juulil Floridast, viies neli astronauti Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS). Selle ajaloolise missiooni starti jälgis üle 750 000 inimese. Pärast Atlantise tagasipöördumist viiakse maailma ainus korduvkasutatav kosmoselaev muuseumidesse.
30 aastat pärast kosmosesüstikute ajastu algust ei suuda Ameerika Ühendriigid enam oma astronaute kosmosesse viia. Mitmed eraettevõtted on hakanud arendama kapsleid ja rakette, millega saab meeskondi rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) viia. Siiski ei hakka need tõenäoliselt töötama enne 2015. aastat. Pikemas perspektiivis kavatseb USA ehitada võimsa uue raketi, mis suudab viia suure mehitatud kosmoselaeva Rahvusvahelisse Kosmosejaama ja veelgi kaugemale – sarnaselt Apollo kosmoselaevaga, mis viis inimesed Kuule.
Samal ajal sõltuvad Ameerika Ühendriigid, Euroopa ja enamik teisi riike Venemaa „Sojuz“-kosmoselaevast, et viia oma astronaudid kosmosjaama ja sealt tagasi. „Sojuz“ sooritas oma esimese lennu 1967. aastal. Sellest ajast alates on seda mitu korda uuendatud, kuid üldine konstruktsioon on jäänud samaks.
Kasahstanis asuvast Baikonuri kosmodroomist startimise ajal viibib kolmeliikmeline meeskond väikeses kabiinis. Orbiidile jõudmisel saavad nad liikuda teise moodulisse. Tagumises teenindusmoodulis asuvad peamootor, juhtimissüsteemid ja hapnikuvarustus. Maale naaseb ainult meeskonna kabiin, mis ripub suure langevarju all.
Ainus teine riik, mis suudab inimesi kosmosesse saata, on Hiina. Hiina kosmoselaeva „Shenzhou“ arendamine, mille konstruktsioon on „Sojuziga“ väga sarnane, algas 1990. aastatel. Sellest ajast alates on Hiina meeskonnad lennanud kolm korda Maa orbiidile. Hiljem sel aastal peaks „Shenzhou“ dokkima uue mehitamata mooduliga, mida tuntakse nimega „Tiangong“. Kaugemas tulevikus on ka Indial ja Iraanil plaanis saada kosmoseriikideks.
