11. märtsil hukkus tuhandeid inimesi ja terved linnad pühiti kaardilt, kui Jaapanit tabasid võimas maavärin ja tsunami. Kahjuks pole selliseid katastroofe võimalik ette ennustada. Siiski võib kosmosetehnoloogia mängida pääste- ja abistamistöödes olulist rolli.
Maavärina tugevus oli Richteri skaalal 9,0 ja see oli üks suurimaid, mida kunagi on registreeritud. See tekkis, kui kaks hiiglaslikku maakoore plaati liikusid järsult mööda sügavat kuristikku Vaikses ookeanis. Ookeanipõhja äge liikumine nihutas Jaapanit umbes 4 m Põhja-Ameerika suunas. Ka merepõhi suruti ülespoole, põhjustades hiiglaslikke laineid, mis paiskusid rannikule.
Rahvusvahelise kokkuleppe alusel hakkasid peagi saabuma katastroofipiirkonna pildid paljudelt satelliitidelt. Nende hulka kuuluvad Saksamaa satelliidid TerraSAR-X ja RapidEye, Prantsusmaa satelliit SPOT-5, ESA satelliit Envisat ning teised USA satelliidid. Pildid antakse kohalikele ametiasutustele ja abitöötajatele tasuta. Eriti väärtuslikud on radarpildid, kuna need näitavad maapinda igasugustes ilmastikutingimustes, nii päeval kui öösel.
Võrreldes kosmosest tehtud enne-ja-pärast-pilte on võimalik võimalikult kiiresti kindlaks teha ulatuslikud kahjustused. Maapinnal tegutsevad otsingu- ja päästemeeskonnad saavad kiiresti teada, kuidas maastik on muutunud ja kus nende abi on kõige rohkem vaja.
Järgnevate nädalate ja kuude jooksul jääb juurdepääs uusimatele satelliidiandmetele kriisireageerimise oluliseks osaks, aidates kaasa edasisele ülesehitustööle ja taastumisele. Satelliidiandmed aitavad ka paremini mõista neid geoloogilisi ohte. Ühel päeval võivad need isegi aidata tulevasi megamaavärinaid ennetavalt hoiatada.
