2000. aasta suvel saadeti neli identset „Cluster“-kosmoselaeva väga piklikele polaarsetele orbiitidele, mis viisid nad kolmandiku teekonnast Kuuni. Sellest ajast alates on ESA nelik – tuntud nimede Salsa, Samba, Rumba ja Tango all – lennanud Maa ümber formatsioonis. Mõnikord on nad viibinud planeedi magnetväljas. Mõnikord on nad magnetosfäärist väljunud ja lennanud läbi päikesetuule elektriliselt laetud osakeste.
Kuna kosmoselaevade orbiidid ja omavahelised kaugused on muutunud, on need võimaldanud teha esimesed 3D-vaatlused Maa lähedases kosmoses leiduvatest nähtamatutest osakestest ja magnetväljadest. Erilist huvi on pakkunud virmalised – punane ja roheline valguse kardin, mida võib näha öötaevas polaarpiirkondade kohal. Virmalised tekivad siis, kui Päikesest pärit ülikiired osakesed põrkuvad meie planeedi magnetväljaga. Enamik neist põrkab Maa magnetkilbist tagasi, kuid mõned murravad läbi ja jäävad sinna lõksu.
Need osakesed liiguvad spiraalselt mööda magnetvälja jooni allapoole ja põrkuvad ülemise atmosfääriga, tekitades virmalisi. Siiski ilmuvad värvikasse kardina vahel mõnikord tumedad ‘augud’ – mida nimetatakse mustadeks virmalisteks. Clusteri uurimistöö käigus selgus, et need tekivad kohtades, kus osakesed põgenevad ülespoole kosmosesse, selle asemel et liikuda allapoole atmosfääri.
Cluster on teinud veel palju muid avastusi, näiteks hiiglaslikud keerisvoolud, mis paiskavad osakesi Maa magnetvälja. Samuti selgus, kuidas ‘tapjad’ elektronid muutuvad nii energiarikkaks, et suudavad orbiidil tiirlevad kosmoselaevad töökõlbmatuks muuta või hävitada.
Kõik neli satelliiti on juba oma parimad päevad seljataha jätnud, kuid Clusteri meeskond on veendunud, et need suudavad töötada vähemalt kuni 2016. aastani. Samal ajal ootavad teadlased kogu maailmast põnevusega, et saaksid jätkata meie Maa ümbruses asuva nähtamatu kosmose uurimist.
