Kosmos võib olla pime ja üksildane paik, mistõttu reisib Rosetta koos sõbraga! Kui kosmoselaev kümme aastat tagasi Maalt lahkus, oli tal kaasas väike sond nimega Philae.
Alates oma käivitamisest 10 aastat tagasi on Rosetta olnud kogu projekti täht. Kosmoselaev on veetnud viimase kümne aasta jooksul lennates läbi Päikesesüsteemi, möödudes mitu korda Marsist ja Maast ning külastades paari asteroidi, enne kui jõudis eelmisel kuul oma lõppsihtkohta – komeedile 67P/Churyumov-Gerasimenko.
Kuid novembris suunatakse tähelepanu Philaele, kui see asub teele oma missioonile – saada esimeseks sondiks, mis maandub komeedi pinnale!
Viimase kuue nädala jooksul on Rosetta liikunud komeedi 67P kõrval, otsides selle pinnalt sobivat maandumiskohta. Augusti lõpuks olid teadlased kitsendanud valiku viie kandidaatpiirkonnani. Ja 15. septembril teatati lõpuks, et Philae maandub piirkonnas, mida nimetatakse Site J-ks.
6. augustil saatis Rosetta tagasi esimesed lähedalt tehtud fotod komeedist 67P ning need üllatasid kõiki. See komeet ei sarnane ühegi varem nähtud komeediga. See koosneb kahest eraldiseisvast osast, mida nimetatakse ‘peaks’ ja ‘keha’. Uurimiskoht J asub komeedi ‘peal’.
Komeedi ebatavaline kuju teeb sellest põneva uurimisobjekti, kuid samas ka erakordselt keerulise maandumiskoha. Koht J peeti kõige ohutumaks maandumiskohaks, kuna seal on kerged kalded, vähe rändrahne ja piisavalt päikesevalgust, et päikeseenergiaga töötav sond saaks töötada.
Kuid see asukoht võimaldab Philael läbi viia ka mõningaid põnevaid teaduskatseid. Ta kogub komeedist proove, mida uuritakse selle pardal asuvas laboris, paljastades esimest korda komeedi täpse kuju ja koostise!
Huvitav fakt: Vaata seda pilti komeedist 67P. Mida sa näed? Paljud inimesed leiavad, et see näeb välja just nagu kummipart. Tegelikult on neid nii palju, et ‘kummipart’ on nüüd saanud selle ametlikuks hüüdnimeks!
