Kõik planeedid tiirlevad Päikese ümber vastupäeva suunas – vaadates Maa põhjapooluselt ülevalt. Nende aasta – aeg, mis kulub ühe tiiru läbimiseks – sõltub nende kaugusest Päikesest. Merkuriusel kestab aasta vaid 88 Maa päeva, seega oleks seal sündinud inimesel neli korda rohkem sünnipäevi kui meil Maal. Seevastu Pluuto aasta võrdub 248 meie aastaga. Pluuto peal sündinud inimene ei saaks kunagi oma sünnipäeva tähistada!
Venusel ja Merkuuril pole looduslikke kaaslasi, kuid ülejäänud seitsmel planeedil on kõik ümber tiirlevad kuud. Seni registreeritud kuude koguarv on 138. Enamik kuudest on väga väikesed ja neid on raske näha isegi suurte teleskoopidega. Praegu on rekordimees Jupiter, millel on 63 teadaolevat kaaslast. Nende hulka kuuluvad neli planeedi suurusega kaaslast – Ganymede (Päikesesüsteemi suurim kaaslane), Callisto, Europa ja Io.
Ka teiste gaasigigantide tugev gravitatsioon on kogunud suure hulga kaaslasi: Saturnil on neid 31, Uraanil 27 ja Neptuunil 13. Nii Maa kui ka Pluuto ümber tiirleb üks suur kuu.
Neljal suurimal planeedil – Jupiteril, Saturnil, Uraanil ja Neptuunil – on samuti rõngad. Need koosnevad jää- ja kivikildudest, mille suurus ulatub mägedest sigaretisuitsuni. Rõngad võivad olla lagunenud kuu jäänused või lähedalasuvatelt kuudelt maha murdunud tükid.
