On mitusada komeeti, mis veedavad suurema osa oma elust Päikesesüsteemi sisemiste planeetide vahel. Need komeedid jätavad enda järel palju gaasi- ja tolmujälgi.
Liivaterasuurused tolmuterad põrkuvad mõnikord Maad ümbritsevasse õhukesse õhukihisse, mida nimetatakse atmosfääriks, kus nad kuumenevad väga kiiresti. Tolmuterad põlevad ära ja jätavad öötaevasse helkivaid valgusjooni. Neid jooni nimetatakse meteoriteks, mida sageli kutsutakse ka ‘langevateks tähtedeks’ või ‘kukkuvateks tähtedeks’.
Selgel ööl, kui vaatad piisavalt kaua taevasse, näed üht neist meteooridest ehk langevatest tähtedest. Teatud aegadel aastas läbib Maa komeedi jälje. Siis suureneb langevate tähtede arv kuni umbes 100-ni tunnis. Seda nimetatakse ‘meteoorivihmaks’.
On teada, et harvadel juhtudel on meteoorivihmad valgustanud kogu taevast. Inimesed, kes nägid 1966. aasta Leonidide meteoorivihma, olid hämmastunud, nähes iga sekundi jooksul 40 langevat tähte!
