Kosmoses seisavad astronaudid silmitsi paljude ohtudega. Üks neist on kiirgus: nähtamatu oht, mis võib kosmosereisijatele siiski tõsist kahju tekitada. Selle ohu paremaks mõistmiseks on välja töötatud uus seade.
Kiirgus pärineb kosmoses erinevatest kohtadest, näiteks Päikesest ja kaugetest surevatest tähtedest. Kiirgus kahjustab meie keha moodustavaid rakke ja võib põhjustada tõsiseid haigusi – isegi surma. Siin, Maa pinnal, kaitseb meid selle kiirguse eest meie planeedi magnetväli. See toimib nagu kilp ja hoiab meid ohutuses. Kuid kosmoses viibivatel astronautidel on suurem oht kiirgusega kokkupuutumiseks.

Astronaudid kannavad juba andureid, mis registreerivad nende kogukiirguskoormuse aja jooksul. Kuid neis sisalduvat teavet saab lugeda alles siis, kui nad naasevad Maale, spetsiaalses laboris.
Täpsema ülevaate saamiseks on teadlased ja insenerid välja töötanud Euroopa meeskonna isikliku aktiivse doosimeetri – lühidalt EuCPAD. Umbes nutitelefoni suurusega seade registreerib pidevalt selle kandja kiirguskoormust.
Seejärel saavad astronaudid need ühendada suurema seadmega, näiteks nutitelefoni dokiga, et akut laadida ja tulemused alla laadida. Seejärel saavad astronaudid ja maapinnal asuvad teadlased regulaarselt teavet kiirgusolukorra kohta: kas mõned kosmoselaeva osad on teistest paremini kaitstud?

Eelmise aasta septembris testis ESA astronaut Andreas Mogensen EuCPAD-monitori. Nüüd on EuCPAD-lugemisseade toimetatud Rahvusvahelisse Kosmosejaama, kus ESA astronaut Thomas Pesquet saab seda koos oma monitoriga kasutada, kui tema missioon seal novembris algab.
EuCPADi poolt saadud tulemused peaksid olema hindamatud, kui tegemist on reisimisega kaugemale kui Maa orbiit.
Kavandatavad missioonid Kuule ja Marsile on eriti ohtlikud, kuna need viivad astronaudid kaugele Maa magnetvälja kaitsvast kilbist. Kuid astronautide kiirguskoormuse reaalajas jälgimine aitab teadlastel välja töötada kaitsemeetmeid, mis tagavad meeskonna ohutuse reiside ajal.
Huvitav fakt: EuCPAD-seadmed on nii arenenud, et suudavad kindlaks teha kiirguse allika, näiteks kas tegemist on Päikesest pärineva kiirgusega või meie galaktika kaugematest osadest pärineva kosmilise kiirgusega!