Jupiter, Päikesesüsteemi suurim planeet, koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Selle ülemises atmosfääris on leitud väikeseid koguseid vett, kuid seni ei olnud keegi kindel, kust see vesi pärineb. Vastuse sellele pikaajalisele mõistatusele on andnud ESA kosmosobservatoorium Herschel, kõige tundlikum infrapunateleskoop, mis kunagi orbiidile on saadetud. Herschel on leidnud veenvaid tõendeid, et vesi jõudis sinna mitme komeedi kokkupõrke tagajärjel 1994. aasta juulis!
Kokkupõrked sissetungivate kosmiliste kildudega kujutavad endast pidevat ohtu Päikesesüsteemi planeetidele, sealhulgas Maale. Siiski on teadlased tegelikult vaid väheseid kokkupõrkeid täheldanud. Esimene sellise sündmuse otsene vaatlus toimus Jupiteril 19 aastat tagasi. Astronoomid vaatasid hämmastusega, kuidas 21 tükki komeedist Shoemaker-Levy 9 sukeldusid planeedi ülemisse atmosfääri ja plahvatasid.
1995. aastal orbiidile viidud ESA infrapuna-kosmosobservatoorium oli esimene, mis avastas ja uuris vett Jupiteri ülemises atmosfääris. Teadlased suutsid välistada sisemise allika, näiteks altpoolt tõusva vee. Aga kui vesi oli pärit väljastpoolt, siis kust see tuli?
Laialdaselt spekuleeriti, et selle vee allikaks võis olla komeet Shoemaker-Levy 9, kuid otseseid tõendeid puudus. Nüüd on Herscheli tundlikud infrapunased „silmad“ selle mõistatuse lahendanud. Kosmoseobservatoorium on avastanud Jupiteri lõunapoolkeral 2–3 korda rohkem vett kui põhjapoolkeral. Vee jälgi leidub ainult suurtel kõrgustel ja enamik sellest on koondunud 1994. aasta komeetide kokkupõrgete kohtade ümbrusse.
Jupiteri tohutu atmosfääri moodustavate gaaside veelgi üksikasjalikumaid vaatlusi teeb ESA missioon JUICE, mille käivitamine hiiglasliku planeedi suunas on kavandatud 2022. aastaks.
