Rahvusvahelise kosmosejaama ja Rooma Bambino Gesu haigla laste vahelise amatöörraadiokõne ajal esitas üks poiss ESA astronaudile Luca Parmitanole olulise küsimuse: mida astronaudid teevad, kui nad end vigastavad või haigestuvad?
Tegelikult ei pääse ükski kiirabi Rahvusvahelisse Kosmosejaama. Seetõttu on oluline, et astronaudid omandaksid enne ISS-i suundumist põhilised meditsiinilised oskused.
Astronaudid veedavad jaamas kuni kuus kuud, tehes teaduslikke katseid ja hoides jaama asukohta stabiilsena. Nad peavad olema valmis toime tulema igasuguste hädaolukordadega. Lõppude lõpuks eraldab neid Maal asuvast lähimast haiglast sadu kilomeetreid!
Igal ISS-missioonil on vähemalt kaks meeskonna meditsiinitöötajat. Neile astronautidele õpetatakse põhilisi meditsiinilisi protseduure, alates haavade õmblemisest… kuni hammaste täitmiseni!
ESA astronaut Alexander Gerst lendab kosmosjaama 2014. aastal ning on juba läbinud meeskonna meditsiinitöötaja väljaõppe. Väljaõppe raames saadeti ta äsja haiglasse, et jälgida tegelikke meditsiinilisi juhtumeid.
Ta harjutas haigla anesteesioloogide koolitamiseks kasutatava mannekeeni abil. See on nii elutruu, et see pilgutab silmi, hingab ja reageerib süstidele!
Pärast klassiruumis toimunud koolitust veetis Alexander kolm päeva haiglas. Talle tutvustati mitmesuguseid olulisi kliinilisi protseduure, näiteks patsiendi elutähtsate näitajate jälgimist.
Loomulikult on meditsiinilised protseduurid kosmoses teistsugused. Näiteks õhus hõljuvad nõelad kujutavad endast tõsist ohtu! Ettevalmistus on äärmiselt oluline ning ESA tagab, et Alexander oleks võimalikult hästi ette valmistatud.
