Kas midagi halba võib viia millegi heani? Globaalse soojenemise kohta tehtud uue uuringu kohaselt võib see nii olla.
Teadlased teavad, et atmosfääris leiduv suur süsinikdioksiidi kogus on globaalse soojenemise peamine põhjus. Et ennustada, kui palju süsinikdioksiidi lisandub atmosfääri, on oluline mõelda sellele, kust see eraldub ja kuhu see neeldub.
Meie, inimesed, põletame kivisütt, kasutame gaasi ja naftat, omame palju autosid ning kulutame kodude kütmiseks palju energiat. Kõik see põhjustab süsinikdioksiidi heitmeid Maa atmosfääri. Globaalse temperatuuri tõusuga kaasnevad muutused Maa kliimas. Nende hulka kuuluvad liustike sulamine, merepinna tõus ja äärmuslikud ilmastikutingimused – kõik see on halb uudis.
Üks soojemate temperatuuride vähemtuntud tagajärgi on see, et Kanada, Venemaa, Skandinaavia ja USA hiiglaslikke metsi kattev lumi sulab sel aastal varem. See paljastab palju puid, mis neelavad õhust süsinikdioksiidi. See on väga kasulik, kuna aitab globaalset soojenemist pidurdada!
Süsinikdioksiidi taseme mõõtmiseks kasutas ESA projekt nimega GlobSnow satelliite, et jälgida, kui palju lund kattis põhjapoolkera erinevaid piirkondi aastatel 1979–2015. Teadlaste meeskond analüüsis hiljuti kogu seda teavet ja leidis, et puud ja taimed on igal kevadel hakanud üha varem kasvama. See võimaldab neil neelata palju rohkem süsinikdioksiidi. Seega on antud juhul halvast tulnud midagi head!
Neid uusi tulemusi kasutatakse nüüd selleks, et aidata meil teha veelgi täpsemaid prognoose globaalse soojenemise kohta.
Huvitav fakt: Järgmisel aastal alustab ESA projekti „Snow_cci”, mille eesmärk on koguda veelgi täpsemaid andmeid lumekatte paksuse kohta kogu maailmas.
