Viimase 30 aasta jooksul on Euroopa olnud juhtiv jõud kosmoselaevade saatmisel Päikesesüsteemi ja universumi uurimiseks. Mõned kõige olulisemad sündmused on olnud kohtumine Halley komeediga 1986. aastal, sondi langevarjuga maandumine Saturni kuule Titanile 2005. aastal ning veejää avastamine Marsi pinnal. Teised ESA missioonid uurivad Veenust ja meie Päikest senisest põhjalikumalt ning pakuvad meile hämmastavaid pilte kaugetest galaktikast.
Päikese uurimine on alati olnud ESA kosmoseteaduse programmi oluline osa. Päike annab meile soojust ja energiat, mida kõik elusolendid vajavad, et Maal tekkida ja kasvada. Ilma selleta oleks meie planeet külmunud ja elutu.
Euroopas ehitatud kosmosesõidukid on olnud väga edukad Päikese vaatlemisel ja selle ümbruse uurimisel. Mõned näited sellest on:
-
ESA ja NASA ühisprojekt nimega „Ulysses”, mis on andnud meile esimese kaardi helioosfäärist (Päikese magnetvälja hõlmatud piirkonnast) alates Päikese ekvaatorist kuni selle poolusteni
-
SOHO – satelliit, mis asub Maast 1,5 miljoni km kaugusel, saadab meile pilte Päikese pinnal toimuvatest plahvatustest ja uurib Päikese sisemust
-
Cluster – ESA neli satelliiti, mis uurivad Maa magnetvälja ja päikesetuulte vahelist seost
