Elusolendid hingavad, toituvad, kasvavad ja jätavad järeltulijaid. Nende hulka kuuluvad nii kõige lihtsamad üherakulised bakterid kui ka taimed, linnud, loomad ja inimesed. Maa on ainus meile teadaolev maailm, kus elu on võimalik. Keegi ei tea, kuidas elu algas. Tundub, et sellega on seotud teatud kemikaalide kokkupuutumine. Kuid see, mis muudab need kemikaalid eluvormideks, on mõistatus.
Iidsete kivimite uuringud on näidanud, et elu tekkis Maal umbes 3 800 miljonit aastat tagasi. Tol ajal oli Maa väga eluks sobimatu paik. Õhk oli tihe ja mürgine. Komeedid ja meteoriidid sadasid planeedile.
Noor Maa oli veemaailm, kus oli vaid vähe kuiva maad. Paljud teadlased arvavad, et elu sai alguse järvedes ja ookeanides. Paljud elu tekkimiseks vajalikud koostisosad võisid olla toodud komeetide ja meteoriitidega.
Kas elu sai alguse ookeanides?
Päikesest pärinev välk ja ultraviolettkiirgus võisid lõhustada atmosfääris leiduvaid vesinikurikkaid gaase. Energia võis pärineda ka merepõhjas asuvatest kuumaveeallikatest, mida nimetatakse ‘mustadeks suitsutajateks’. Aja jooksul ühinesid lihtsad keemilised ühendid, moodustades suuremaid ja keerulisemaid keemilisi ühendeid.
Kui need kemikaalid olid kogunenud ookeanidesse või järvedesse, moodustasid nad ‘orgaanilise supikese’. Ühel päeval juhtus õnnetus. Üks molekul hakkas endast koopiaid tegema. Maa oli ellu ärganud.
