Cassini-Huygensi missioon, milles osalesid ESA, NASA ja Itaalia Kosmoseagentuur, on muutnud paljusid meie arusaamu Saturni süsteemist. Missioon, mis startis Floridast 1997. aasta oktoobris, jõudis Saturnini peaaegu seitsme aasta jooksul, läbides ligi 3,5 miljardit kilomeetrit. 5,6-tonnine kosmoselaev koosnes kahest osast – Cassini orbitaalsondist ja Huygensi sondist.
Cassini on esimene kosmoselaev, mis tiirleb Saturni ümber. Laeval on 12 teaduseksperimenti. Alates 1. juulil 2004. aastal Saturnile jõudmisest on Cassini saatnud tagasi tohutuid koguseid uut teavet Saturni, selle rõngaste, kuude ja magnetvälja kohta.
Algselt nelja-aastaseks missiooniks kavandatud Cassini-Huygens on olnud nii edukas, et seda on pikendatud vähemalt 2017. aastani. See on lennanud mööda seitsmest suuremast kaaslasest, sealhulgas hiiglaslikust Titanist, mis on suurem kui planeet Merkuur. Orbiitlaev on Titani juurest möödunud rohkem kui 70 korda. Lendades kuust 880 km kaugusel, on ta uurinud Titani oranže pilvi ja lämmastikurikast atmosfääri. Samuti on ta kaardistanud selle pinda pildistava radariga.
2004. aasta jõulupühal eraldus Huygens Cassinist. Kolm nädalat hiljem tungis ta Titani tihedasse atmosfääri, saades esimese sondiks, mis laskus planeedi kaaslase (välja arvatud meie Kuu) pinnale. Soojuskilbi kaitse all aeglustus sondi kiirus vaid kolme minutiga 18 000 kilomeetrilt tunnis 1400 kilomeetrini tunnis. Varsti pärast seda avanes suur langevari. Umbes 160 km kõrgusel hakkas sond pilte tegema ja atmosfääri uurima. Rohkem kui kahe tunni jooksul võeti Huygensilt vastu andmeid ja salvestati need Cassini pardale, kui see sondi kohal lendas.
Selle kuue instrumendi poolt saadetud pildid ja muu teave andsid meile esimest korda aimu, milline see oranž kuu tegelikult on. Huygens maandus kuival jõepõhjal, mis oli kaetud väikeste jäiste rändrahnudega.
