Asteroidivöö taga asub Jupiter, Päikesest viies planeet. Kõik Jupiteris on suur. See on nii suur, et võiks kergesti alla neelata kõik teised planeedid (või rohkem kui 1300 Maad). Samuti kaalub see üle kahe korra rohkem kui kõik teised planeedid kokku. Hoolimata oma tohutust suurusest on Jupiter kõige kiiremini pöörlev planeet, tehes ühe pöörde vähem kui 10 tunniga.
Jupiter asub Päikesest viis korda kaugemal kui Maa, mistõttu on selle pinnatemperatuur madal, umbes –145 °C. Umbes iga 13 kuu tagant läheneb ta meile ja muutub öötaevas väga heledaks.
Jupiter on hiiglaslik gaasipall, millel puudub tahke pind. See koosneb peamiselt väga kergetest gaasidest – vesinikust ja heeliumist. Teleskoopide abil on näha pilvine atmosfäär, millel on värvilised vööd ja laigud. Suurim objekt – mida nimetatakse Suureks Punaseks Laiguks – on hiiglaslik torm, mis on mitu korda suurem kui Maa. See on pühkinud katkematult juba üle 300 aasta.
Jupiteril on nõrk tolmuring, mille laius ületab 100 000 km ja mille avastas kosmoselaev Voyager. Selle ümber tiirleb ka suurim kaaslaste perekond (viimase loenduse järgi 63).
Nendest neljast, mille avastas Itaalia teadlane Galileo 1610. aastal, on väga suured. Io pinnal on sadu vulkaane, mis katavad selle kollakasoranži väävliga. Europal on sile, jäine pind, mis meenutab pragunenud munakoort. Ganymedel on heledad ja tumedad laigud, millel on sooned ja kraatrid. Callistol on iidne, kraatritega kaetud pind.
