{"id":8,"date":"2026-05-13T17:04:53","date_gmt":"2026-05-13T15:04:53","guid":{"rendered":"https:\/\/kids.esa.int\/exoplanets_hunting\/"},"modified":"2026-10-08T00:23:02","modified_gmt":"2026-10-07T22:23:02","slug":"exoplanets_hunting","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/exoplanets_hunting\/","title":{"rendered":"Eksoplaneetide otsimine"},"content":{"rendered":"

Kas oled kunagi k\u00e4inud jahtimas\u2026 planeete? <\/h2>\n

See v\u00f5ib kummaliselt k\u00f5lada, kuid astronoomid teevad just seda! Sajandeid arvasime, et meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi kaheksa planeeti on k\u00f5ik, mis olemas on. Kuid viimaste aastak\u00fcmnete jooksul on teadlased avastanud tuhandeid maailmu, mis tiirlevad kaugete t\u00e4htede \u00fcmber. Neid nimetatakse P\u00e4ikeses\u00fcsteemiv\u00e4listeks planeetideks ehk l\u00fchidalt eksoplaneetideks, ja neid on palju rohkem, kui me kunagi ette kujutasime. Planeetide otsingud ei ole veel l\u00f5ppenud, vaid alles algamas!\u00a0<\/p>\n

Eksoplaneetide leidmine on aga t\u00f5eline v\u00e4ljakutse. Need on v\u00e4ikesed, tumedad ja isegi k\u00f5ige v\u00f5imsamate teleskoopidega peaaegu n\u00e4htamatud. Selle asemel kasutavad astronoomid mitmesuguseid nutikaid nippe, j\u00e4rgides vihjeid ja mustreid, et need kauged maailmad avastada.\u00a0<\/p>\n

Nipp 1: Planeedi avastamine otsese pildistamise abil <\/h2>\n

Esimene ja lihtsaim idee on lihtsalt planeedist pilt teha. Seda meetodit nimetatakse otseseks pildistamiseks.\u00a0<\/p>\n

See on kergem \u00f6elda kui teha! T\u00e4he valgus v\u00f5ib kergesti varjutada l\u00e4hedal asuvate planeetide n\u00f5rga helenduse. Selle probleemi lahendamiseks kasutavad astronoomid spetsiaalseid vahendeid, mis blokeerivad heleda t\u00e4hevalguse, paljastades nii orbiidil tiirlevad n\u00f5rgalt helendavad planeedid. See nipp toimib k\u00f5ige paremini v\u00e4ga suurte planeetide puhul, mis tiirlevad oma t\u00e4htedest kaugel. Need planeedid peegeldavad rohkem valgust ja asuvad piisavalt kaugel, et neid saaks t\u00e4he pimestavast valgusest eristada.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kuigi otsese kujutamise meetod on toonud p\u00e4evavalgele m\u00f5ned muljetavaldavad avastused, toimib see vaid v\u00e4heste planeedis\u00fcsteemide puhul.\u00a0<\/p>\n

Nipp 2: Otsi radiaalkiiruse abil k\u00f5ikuvaid t\u00e4hti <\/h2>\n

Nagu t\u00f5eline jahimees, ei pruugi sa m\u00f5nikord oma sihtm\u00e4rki n\u00e4ha ja pead seet\u00f5ttu otsima selle asemel l\u00e4hedalt vihjeid. T\u00e4hed v\u00f5ivad anda m\u00e4rku, et nende taga peitub planeet. \u00dcks sellistest vihjetest on see, et t\u00e4ht k\u00f5igub!\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kui planeet tiirleb t\u00e4he \u00fcmber, m\u00f5jutab planeedi gravitatsioon ka t\u00e4hte, mist\u00f5ttu t\u00e4ht hakkab kosmoses k\u00f5iguma. Selle n\u00e4htuse teaduslik nimetus on radiaalkiirus.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Liikumine on v\u00e4ga v\u00e4ike, kuid tundlike m\u00f5\u00f5teriistade abil on v\u00f5imalik m\u00e4rgata v\u00e4risevaid t\u00e4hti ja seega ka m\u00e4rke sellest, et seal v\u00f5ivad olla ka eksoplaneedid!\u00a0<\/p>\n

\"Hubble
Hubble avastas esimest korda veeauru elamisk\u00f5lblikus tsoonis asuval eksoplaneedil<\/figcaption><\/figure>\n

Nipp 3: Orbiidi muutuste j\u00e4lgimine astromeetria abil <\/h2>\n

Veel \u00fcks viis tuvastada t\u00e4hti, mis liiguvad ebatavaliselt (ja mille \u00fcmber v\u00f5ivad seet\u00f5ttu tiirleda eksoplaneedid), on t\u00e4he asukoha hoolikas m\u00f5\u00f5tmine taevas.\u00a0\u00a0<\/p>\n

T\u00e4ht koos planeediga ei liigu kosmoses t\u00e4iesti sirgjooneliselt, vaid kirjeldab planeedi gravitatsiooni m\u00f5jul hoopis v\u00e4ikest, kaarjat trajektoori. See on justkui t\u00e4ht ja tema planeedid tantsiksid kosmilist tantsu!\u00a0<\/p>\n

Seda meetodit nimetatakse astromeetriaks ja seda kasutatakse ESA Gaia missioonis. Mida suurem on planeet ja mida kaugemal see t\u00e4htest asub, seda lihtsam on seda astromeetria abil leida.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Nipp 4: Varjude j\u00e4lgimine transiidimeetodi abil <\/h2>\n

M\u00f5nikord ei n\u00e4e jahtija mitte oma sihtm\u00e4rki, vaid hoopis selle varju! Kui planeet liigub meie vaatepunktist vaadates oma t\u00e4he eest l\u00e4bi, varjab see v\u00e4ikese osa valgusest. Seda nimetatakse transiidiks. T\u00e4ht n\u00e4ib veidi tuhmuma, kuid naaseb tavap\u00e4rase heleduseni, kui planeet on teelt k\u00f5rvale liikunud.\u00a0<\/p>\n

Transiite on raske m\u00e4rgata, kuna valguse muutus on nii v\u00e4ike, kuid spetsiaalsed planeete otsivad teleskoobid, nagu n\u00e4iteks ESA missioon \u201ePlato\u201d, teevad oma t\u00f6\u00f6d v\u00e4ga h\u00e4sti! \u201ePlato\u201d suudab leida isegi Maaga sarnaseid eksoplaneete meie P\u00e4ikesega sarnaste t\u00e4htede \u00fcmber, kuigi need planeedid on \u00fcsna v\u00e4ikesed ega varja seet\u00f5ttu palju valgust!\u00a0<\/p>\n

Eksoplaneetide otsijad peavad olema kannatlikud ning ootama kuid v\u00f5i isegi aastaid, et n\u00e4ha t\u00e4he heleduse korduvat v\u00e4henemist. ESA missioon \u201ePlato\u201c on loodud selleks, et j\u00e4lgida korraga tuhandeid t\u00e4hti, otsides neid korduvaid signaale. M\u00f5\u00f5tes, kui palju valgus tuhmub ja kui tihti transiit toimub, saavad astronoomid Plato andmete abil kindlaks teha planeedi suuruse ja orbiidi.\u00a0<\/p>\n

Jaht j\u00e4tkub!<\/h2>\n

Nende meetodite abil on astronoomid avastanud tuhandeid eksoplaneete, paljastades maailmade m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse mitmekesisuse. M\u00f5ned neist on tohutud gaasigigandid, mis tiirlevad oma t\u00e4htede l\u00e4hedal. Teised on kaugele triivivad j\u00e4ised planeedid. M\u00f5ned neist v\u00f5ivad isegi asuda oma t\u00e4htede \u00fcmbruses piirkondades, kus temperatuur on just \u00f5ige vedela vee olemasoluks!\u00a0<\/p>\n

Ja see on alles algus. Paljud planeedid on veel avastamata \u2013 need peituvad oma t\u00e4htede valguses v\u00f5i ootavad, et neid avastataks sobiva meetodi abil. V\u00f5ib-olla on \u00fcks neist planeetidest Maa sarnane ja seal v\u00f5iks isegi elu eksisteerida. Kas soovid aidata sellist planeeti \u00fcles leida?\u00a0<\/p>\n

\"Artist's
Kunstniku kujutis eksoplaneedist Kepler 16 b<\/figcaption><\/figure>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Have you ever gone hunting\u2026 for planets? It might sound strange, but astronomers are doing exactly that! For centuries, we thought the eight planets in our Solar System were all […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"esa_banner_image":"https:\/\/www.esa.int\/var\/esa\/storage\/images\/esa_multimedia\/images\/2019\/02\/exoplanet_imaginarium\/19220032-1-eng-GB\/Exoplanet_imaginarium.jpg","esa_banner_description":"Exoplanet imaginarium","esa_banner_credit":"ESA","esa_banner_licence":"CC BY-SA 3.0 IGO or ESA Standard Licence","esa_banner_detail_url":"https:\/\/www.esa.int\/ESA_Multimedia\/Images\/2019\/02\/Exoplanet_imaginarium","esa_external_url":"","esa_external_new_window":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":true},"categories":[10,11,12],"tags":[2],"panel":[],"language":[],"age":[],"duration":[],"resource_type":[],"audience":[],"wf_post_folders":[],"class_list":["post-8","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-learn","category-our-universe","category-planets-and-moons","tag-background-article"],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4255,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8\/revisions\/4255"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8"},{"taxonomy":"panel","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/panel?post=8"},{"taxonomy":"language","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/language?post=8"},{"taxonomy":"age","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/age?post=8"},{"taxonomy":"duration","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/duration?post=8"},{"taxonomy":"resource_type","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/resource_type?post=8"},{"taxonomy":"audience","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/audience?post=8"},{"taxonomy":"wf_post_folders","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/wf_post_folders?post=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}