{"id":17,"date":"2026-05-13T17:17:51","date_gmt":"2026-05-13T15:17:51","guid":{"rendered":"https:\/\/kids.esa.int\/how_do_planets_and_solar_systems_form\/"},"modified":"2026-10-08T00:23:05","modified_gmt":"2026-10-07T22:23:05","slug":"how_do_planets_and_solar_systems_form","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/how_do_planets_and_solar_systems_form\/","title":{"rendered":"Kuidas tekivad planeedid ja p\u00e4ikeses\u00fcsteemid?"},"content":{"rendered":"

Enne kui tekkisid maailmad, ookeanid v\u00f5i isegi kindel pinnas, oli olemas midagi palju v\u00e4hem muljetavaldavat: pilv. Suur, k\u00fclm gaasi ja tolmu segu, mis triivis l\u00e4bi kosmose. Ei mandreid, ei atmosf\u00e4\u00e4re, ei elu \u2013 vaid pisikesed osakesed, mis h\u00f5ljusid pimeduses. Sellest tagasihoidlikust algusest on tekkinud terved p\u00e4ikeses\u00fcsteemid!\u00a0<\/p>\n

Selle muutuse toimumise m\u00f5istmine on ESA missiooni \u201ePlato\u201c teadusliku tausta oluline osa. Uurides teiste t\u00e4htede \u00fcmber tiirlevaid planeete, aitab \u201ePlato\u201c teadlastel koostada mitte ainult meie galaktika planeetide kaarti, vaid saada selgust ka selle kohta, kuidas need \u00fcldse tekivad.<\/p>\n

Esimene samm: s\u00fcnnib t\u00e4ht <\/h2>\n

K\u00f5ik algab siis, kui osa hiiglaslikust gaasi- ja tolmupilvest kokku variseb omaenda gravitatsiooni m\u00f5jul. Kokkuvarisemise k\u00e4igus hakkab see kiiremini p\u00f6\u00f6rlema ja muutub kettaks, nagu \u00f5hus keerutatav pitsatainas. Kui keskossa on kogunenud piisavalt ainet, s\u00fcttib t\u00e4ht. Selle \u00fcmber j\u00e4\u00e4b p\u00f6\u00f6rlev gaasi- ja tolmuketas. Seda nimetatakse protoplanetaarseks kettaks, mis t\u00e4hendab planeete moodustavat ketast. See on t\u00e4he \u00fcmbrus, kus s\u00fcnnivad planeedid.\u00a0<\/p>\n

Teine samm: tolmust kivikesteks <\/h2>\n

Alguses on ketas t\u00e4is mikroskoopilisi terakesi, mis on liivastki v\u00e4iksemad. Kuid need terakesed ei j\u00e4\u00e4 kauaks \u00fcksi! Nad p\u00f5rkuvad \u00f5rnalt kokku ja kleepuvad kokku, moodustades \u00fcha suuremaid klompid. Tolm muutub kivikesteks ja kivikesed kasvavad edasi.\u00a0<\/p>\n

See v\u00f5ib tunduda aeglane, kuid see protsess toimub tohututes mastaapides, kus toimub korraga lugematu hulk kokkup\u00f5rkeid. Aja jooksul muutuvad need v\u00e4ikesed ehitusplokid kilomeetrisuurusteks objektideks, mida nimetatakse planeetisimaalideks. Need on nagu planeetide esimesed \u201cseemned\u201d.\u00a0<\/p>\n

\"From
Kivikestest planeetideni<\/figcaption><\/figure>\n

Kolmas samm: kokkup\u00f5rked loovad maailmu<\/h2>\n

Kui planeetide eellased on tekkinud, hakkab gravitatsioon domineerima. Suuremad objektid t\u00f5mbavad endasse v\u00e4iksemaid ning kokkup\u00f5rked muutuvad \u00fcha dramaatilisemaks. M\u00f5ned p\u00f5rkuvad kokku ja \u00fchinevad, muutudes suuremaks. Teised purunevad t\u00fckkideks, suunates materjali tagasi s\u00fcsteemi.\u00a0<\/p>\n

See kaootiline etapp viib planeetide embr\u00fcote tekkeni \u2013 need on piisavalt suured objektid, et neil oleks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne gravitatsioon. Kuid need ei ole veel t\u00e4ielikud planeedid.\u00a0<\/p>\n

Miljonite aastate jooksul p\u00f5rkuvad ja \u00fchinevad need embr\u00fcod \u00fcksteisega, puhastades j\u00e4rk-j\u00e4rgult oma orbiite ja kasvades t\u00e4ielikult v\u00e4lja kujunenud planeetideks. Suurimad taevakehad kasvavad, neelates endasse v\u00e4iksemaid, kuni j\u00e4\u00e4b alles vaid m\u00f5ni domineeriv planeet. Tugevama elluj\u00e4\u00e4mine \u2013 planeetide versioon!<\/p>\n

Neljas samm: \u00fcles kasvamine ja atmosf\u00e4\u00e4ride omandamine<\/h2>\n

Kui planeedid kasvavad, hakkavad nad muutuma. Maa-sarnased kivised planeedid moodustavad p\u00e4rast korduvaid kokkup\u00f5rkeid jahtumise k\u00e4igus tahke pinna. Samal ajal v\u00f5ivad vulkaanilise tegevuse k\u00e4igus nende sisemusest vabanenud gaasid moodustada atmosf\u00e4\u00e4ri.\u00a0<\/p>\n

S\u00fcsteemi \u00e4\u00e4realadel, kus on k\u00fclmem, toimub midagi teistsugust. Suured planeetide tuumad v\u00f5ivad koguda tohutuid gaasikoguseid, muutudes gaasigigantideks, nagu Jupiter ja Saturn.\u00a0<\/p>\n

Seet\u00f5ttu koosnevad p\u00e4ikeses\u00fcsteemid sageli erinevatest maailmadest: t\u00e4hele l\u00e4hemal asuvad v\u00e4ikesed kivised planeedid ja massiivsed gaasigigandid. K\u00f5ik need erinevused tulenevad algse ketta tingimustest.<\/p>\n

K\u00f5ik p\u00e4ikeses\u00fcsteemid ei ole \u00fchesugused <\/h2>\n

\u00dcks kaasaegse astronoomia p\u00f5nevaimaid avastusi on see, et planeedis\u00fcsteemid v\u00f5ivad meie omast v\u00e4ga erinevad olla. M\u00f5nes s\u00fcsteemis asuvad hiidplaneedid oma t\u00e4htedele \u00e4\u00e4rmiselt l\u00e4hedal. Teistes v\u00f5ib leiduda tihedalt pakitud v\u00e4ikeste kiviste planeetide s\u00fcsteeme. K\u00f5ige p\u00f5nevam on see, et m\u00f5nes neist on isegi planeete elamisk\u00f5lblikus tsoonis, kus tingimused v\u00f5ivad v\u00f5imaldada vedela vee olemasolu planeedi pinnal.\u00a0<\/p>\n

Plato missiooni eesm\u00e4rk on neid s\u00fcsteeme p\u00f5hjalikult uurida, aidates teadlastel m\u00f5ista mitte ainult seda, millised planeedid seal asuvad, vaid ka seda, kuidas need tekkisid.<\/p>\n

\"Plato\u2019s
Platonist tehtud kunstilise kujutise<\/figcaption><\/figure>\n

Aega n\u00f5udev protsess <\/h2>\n

On lihtne pidada planeete p\u00fcsivateks objektideks, kuid tegelikult on need pika ja delikaatse s\u00fcndmusteahela tulemus. Gaasipilv kokkuvariseb, t\u00e4ht s\u00fcttib, tolm klompub kokku ja kokkup\u00f5rked loovad maailmu. Iga etapp tugineb eelmisele ning kulgeb nii aeglaselt, et inimese ajaskaalal oleks neid muutusi peaaegu v\u00f5imatu m\u00e4rgata. Planeetide tekkimine ei toimu \u00fcle\u00f6\u00f6, vaid kulgeb k\u00fcmnete miljonite aastate jooksul, mida kujundavad gravitatsioon, liikumine ja lugematud kokkup\u00f5rked.\u00a0<\/p>\n

Isegi p\u00e4rast planeetide tekkimist j\u00e4tkavad need arengut, kuna nende orbiidid nihkuvad, atmosf\u00e4\u00e4rid muutuvad ja pinnad kujunevad \u00fcmber kokkup\u00f5rgete tagaj\u00e4rjel. Teisis\u00f5nu, planeedis\u00fcsteem ei ole kunagi t\u00f5eliselt valmis. Kui tingimused on just \u00f5iged, v\u00f5ib selle arenguahela mingil etapil tekkida Maa-sarnane planeet. Plato missiooni eesm\u00e4rk on leida Maa-sarnaseid planeete ning see aitab meil v\u00e4lja selgitada, kas need on levinud v\u00f5i on meie planeet hoopis ainulaadne.\u00a0<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Before there were worlds, oceans, or even solid ground, there was something far less impressive: a cloud. A vast, cold mixture of gas and dust drifting through space. No continents, […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"esa_banner_image":"https:\/\/www.esa.int\/var\/esa\/storage\/images\/esa_multimedia\/images\/2014\/02\/searching_for_exoplanetary_systems\/14282305-1-eng-GB\/Searching_for_exoplanetary_systems.jpg","esa_banner_description":"Searching for exoplanetary systems","esa_banner_credit":"ESA\u2013C. Carreau","esa_banner_licence":"ESA Standard Licence","esa_banner_detail_url":"https:\/\/www.esa.int\/ESA_Multimedia\/Images\/2014\/02\/Searching_for_exoplanetary_systems","esa_external_url":"","esa_external_new_window":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":true},"categories":[10,11,12],"tags":[2],"panel":[],"language":[],"age":[],"duration":[],"resource_type":[],"audience":[],"wf_post_folders":[],"class_list":["post-17","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-learn","category-our-universe","category-planets-and-moons","tag-background-article"],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4258,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17\/revisions\/4258"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17"},{"taxonomy":"panel","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/panel?post=17"},{"taxonomy":"language","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/language?post=17"},{"taxonomy":"age","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/age?post=17"},{"taxonomy":"duration","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/duration?post=17"},{"taxonomy":"resource_type","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/resource_type?post=17"},{"taxonomy":"audience","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/audience?post=17"},{"taxonomy":"wf_post_folders","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/wf_post_folders?post=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}