{"id":145,"date":"2023-06-09T11:20:47","date_gmt":"2023-06-09T09:20:47","guid":{"rendered":"https:\/\/kids.esa.int\/the_james_webb_space_telescope_reveals_the_cosmos_like_never_before\/"},"modified":"2026-10-08T00:24:45","modified_gmt":"2026-10-07T22:24:45","slug":"the_james_webb_space_telescope_reveals_the_cosmos_like_never_before","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/the_james_webb_space_telescope_reveals_the_cosmos_like_never_before\/","title":{"rendered":"James Webbi kosmoseteleskoop avab meile kosmost nii, nagu seda pole kunagi varem tehtud"},"content":{"rendered":"

See\u00a0James Webbi kosmoseteleskoop<\/a>\u00a0\u2013 l\u00fchidalt Webb \u2013 on kosmoses asuv k\u00f5rgtehnoloogiline observatoorium! Webb saadeti orbiidile 2021. aasta l\u00f5pus ja n\u00fc\u00fcd j\u00e4lgib ta universumit infrapunakiirguses oma uuest asukohast, mis asub Maast peaaegu 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel. See v\u00f5imaldab Webbil n\u00e4ha detaile, mida on v\u00f5imatu m\u00e4rgata palja silmaga, kasutades tavalisi teleskoope Maal. NASA, ESA ja Kanada Kosmoseagentuuri poolt ehitatud ja k\u00e4itatav Webb aitab meil leida vastuseid paljudele k\u00fcsimustele, mis meil kosmosest on.<\/p>\n

Webbi viimane avastus!<\/h2>\n
\"\"<\/figure>\n

Webbi viimane avastus on teadlasi h\u00e4mmastanud! Webb j\u00e4lgis komeeti 238P\/Read, mis tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelises peamises asteroidi v\u00f6\u00f6ndis, ning avastas komeedi spektris midagi v\u00e4ga erilist \u2013 veeauru!\u00a0\u00a0<\/p>\n

Komeedi sees olev vesi on tekkinud v\u00e4ga-v\u00e4ga ammu, kui meie P\u00e4ikeses\u00fcsteem oli veel v\u00e4ga noor, ning on komeedis s\u00e4ilinud tuhandeid aastaid. Komeedi k\u00fclmunud aine aurustub, kui komeet l\u00e4heneb P\u00e4ikesele, ning see annab komeedile iseloomuliku komea \u2013 teda \u00fcmbritseva hajusa tolmu- ja gaasipilve \u2013 ning voogava saba.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Miks on see eriline? Teadlased on juba ammu arvanud, et peamises asteroidi v\u00f6\u00f6ndis v\u00f5ib leiduda veej\u00e4\u00e4d, kuid selgeid t\u00f5endeid selle kohta puudusid kuni Webbi hiljutise avastuseni. Komeet Read v\u00f5ib aidata meil m\u00f5ista, kuidas vesi on meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis jaotunud, ning saada rohkem teavet selle kohta, kuidas Maast sai selline veerikas maailm, nagu ta t\u00e4na on. Seda teadmist saame seej\u00e4rel kasutada, et uurida, kas teistes planeedis\u00fcsteemides v\u00f5iksid tekkida uued Maa-sarnased planeedid.\u00a0<\/p>\n

See on v\u00e4ga p\u00f5nev, kuid \u00fcks asi paneb teadlased m\u00f5tlema: veega komeetidel peaks olema ka s\u00fcsinikdioksiidi, kuid komeedil Read seda ei leitud! Selle p\u00f5hjus on n\u00fc\u00fcd uus m\u00f5istatus, mida v\u00f5iks lahendada peav\u00f6\u00f6 komeetide t\u00e4iendavate vaatluste abil.\u00a0<\/p>\n

See viimane avastus tugineb Webbi edule, mis seisneb suurep\u00e4raste piltide loomises ja p\u00f5neva teadust\u00f6\u00f6 tegemises. Siin on veel m\u00f5ned Webbi edulood!\u00a0<\/p>\n

Kosmilised kaljud Carina t\u00e4htkujus <\/h2>\n
\"Cosmic
Kosmilised kaljud Carina t\u00e4htkujus \u2013 NIRCam<\/figcaption><\/figure>\n

See h\u00e4mmastav vaade kujutab Carina udukogu serva, mis asub Maast 7600 valgusaasta kaugusel. Tegemist on hiiglasliku gaasi- ja tolmupilvega, kus tekivad noored t\u00e4hed. Kas n\u00e4ed oran\u017eika tooniga udukogust t\u00f5usvat helesinist \u201cauru\u201d? Tegelikult on see kuum gaas ja tolm, mida noorte t\u00e4htede poolt eraldatav tugev kiirgus udukogust eemale p\u00fchkib.\u00a0<\/p>\n

Loomise sambad<\/h2>\n
\"Webb's
Webbi pilt \u201eLoomise sambad\u201c (NIRCam)<\/figcaption><\/figure>\n

See muljetavaldav pilt n\u00e4itab veel \u00fcht kosmoses asuvat piirkonda, kus tekivad uued t\u00e4hed. Need uued t\u00e4hed paiskavad joad \u00fcmbritsevasse gaasi ja tolmu, mis tekitab udukogu sambade servades elavad, verepunased, laavale sarnanevad kujundid. Selliseid pilte uurides saavad astronoomid rohkem teada t\u00e4htede tekkimisest.\u00a0<\/p>\n

Uraani r\u00f5ngad<\/h2>\n
\"Zoomed-in
Uraani suurendatud pilt (m\u00e4rkmetega)<\/figcaption><\/figure>\n

Saturn on kuulus oma r\u00f5ngaste poolest, kuid kas teadsite, et k\u00f5igil meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi gaasigigantidel on r\u00f5ngass\u00fcsteemid? Sellel Webbi pildil Uraanist on n\u00e4ha palju r\u00f5ngaid planeedi \u00fcmber. Samuti on n\u00e4ha heledaid laike, mis paljastavad pilved, mis on seotud tormise ilmaga Uraani atmosf\u00e4\u00e4ris. Webb on pildistanud isegi Uraani polaarj\u00e4\u00e4m\u00fctsi \u2013 kuid see ei koosne veej\u00e4\u00e4st nagu Maal!\u00a0<\/p>\n

Fantoomgalaktika<\/h2>\n
\"Phantom
\u201ePhantom Galaxy\u201c kogu spektri ulatuses<\/figcaption><\/figure>\n

Kas olete kunagi varem sellist galaktikat n\u00e4inud? Selle galaktika M74 uskumatu pildi loomiseks on \u00fchendatud Webbi infrapunapilt ja Hubble\u2019i kosmoseteleskoobi andmed. Punased v\u00e4rvid n\u00e4itavad galaktika harude \u00fcle laiali levinud tolmu. Heleoran\u017eid toonid t\u00e4histavad eriti kuuma tolmu. Noored t\u00e4hed paistavad sinisena, samas kui galaktika keskme l\u00e4hedal asuvad vanemad t\u00e4hed on ts\u00fcaansinised ja rohelised. Kas n\u00e4ed roosasid mullikesi? Need on piirkonnad, kus tekivad uued t\u00e4hed!\u00a0<\/p>\n

Jupiteri n\u00e4itus<\/h2>\n
\"Jupiter
Jupiteril on n\u00e4ha virmalisi ja udusid (NIRCam laia vaatev\u00e4ljaga pilt \u2013 m\u00e4rkustega)<\/figcaption><\/figure>\n

Jupiter on elav maailm! Infrapunavaatluste abil on Webb tabanud palju detaile, mida teiste teleskoopidega on raske n\u00e4ha. Jupiteri tormid on n\u00e4ha uskumatult \u00fcksikasjalikult, samuti p\u00f5hjapoolne ja l\u00f5unapoolne virmaline \u2013 kus P\u00e4ikeselt p\u00e4rit osakesed suhtlevad Jupiteri magnetv\u00e4ljaga. Webb on n\u00e4inud ka kahte Jupiteri v\u00e4iksemat kuud, mida nimetatakse Amalthea ja Adrastea. Kas suudad leida ka Jupiteri n\u00f5rkuid r\u00f5ngaid? Need on miljon korda n\u00f5rgemad kui planeet ise!\u00a0<\/p>\n

Need on vaid v\u00e4ike valik Webb\u2019i tehtud suurep\u00e4rastest fotodest. Kindlasti tehakse tulevikus veel palju rohkem pilte, kuna see teleskoop teeb h\u00e4mmastavaid avastusi ja aitab paljastada kosmose saladusi. Saate vaadata k\u00f5iki Webbi pilte siin<\/a>. Millised on sinu lemmikud?\u00a0\u00a0<\/p>\n

Huvitav fakt: <\/b>Komeet Read on peav\u00f6\u00f6 komeet. Tegemist on objektiga, mis asub Marsi ja Jupiteri vahelises peav\u00f6\u00f6 asteroidiv\u00f6\u00f6ndis, kuid millel on m\u00f5nikord komeedile omane halo ehk komea ja saba.\u00a0\u00a0<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

The\u00a0James Webb Space Telescope\u00a0\u2013 or Webb for short \u2013 is a high-tech observatory in space! Webb launched into orbit at the end of 2021, and now observes the universe in […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"esa_banner_image":"https:\/\/www.esa.int\/var\/esa\/storage\/images\/esa_multimedia\/images\/2023\/03\/wolf-rayet_124_nircam_and_miri_composite_image\/24749635-1-eng-GB\/Wolf-Rayet_124_NIRCam_and_MIRI_composite_image.jpg","esa_banner_description":"Wolf-Rayet 124 (NIRCam and MIRI composite image)","esa_banner_credit":"NASA, ESA, CSA, STScI, Webb ERO Production Team","esa_banner_licence":"CC BY 4.0 INT or ESA Standard Licence","esa_banner_detail_url":"https:\/\/www.esa.int\/ESA_Multimedia\/Images\/2023\/03\/Wolf-Rayet_124_NIRCam_and_MIRI_composite_image","esa_external_url":"","esa_external_new_window":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":true},"categories":[26],"tags":[],"panel":[],"language":[],"age":[],"duration":[],"resource_type":[],"audience":[],"wf_post_folders":[],"class_list":["post-145","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-news"],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/145","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=145"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/145\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4319,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/145\/revisions\/4319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=145"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=145"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=145"},{"taxonomy":"panel","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/panel?post=145"},{"taxonomy":"language","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/language?post=145"},{"taxonomy":"age","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/age?post=145"},{"taxonomy":"duration","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/duration?post=145"},{"taxonomy":"resource_type","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/resource_type?post=145"},{"taxonomy":"audience","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/audience?post=145"},{"taxonomy":"wf_post_folders","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/wf_post_folders?post=145"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}