{"id":10,"date":"2026-05-13T17:41:12","date_gmt":"2026-05-13T15:41:12","guid":{"rendered":"https:\/\/kids.esa.int\/can_there_be_another_earth\/"},"modified":"2026-10-08T00:23:04","modified_gmt":"2026-10-07T22:23:04","slug":"can_there_be_another_earth","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/can_there_be_another_earth\/","title":{"rendered":"Kas v\u00f5ib olla veel \u00fcks Maa?"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Me teame, et meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemis on kaheksa planeeti, aga kas teadsite, et astronoomid on avastanud tuhandeid planeete v\u00e4ljaspool meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi? Neid nimetatakse P\u00e4ikeses\u00fcsteemiv\u00e4listeks planeetideks ehk l\u00fchidalt eksoplaneetideks.  <\/p>\n

Kuid k\u00f5igist neist planeetidest on teadaolevalt vaid \u00fcks, kus leidub elu: Maa. Aga mis siis, kui Maa ei olegi ainulaadne maailm? Mis siis, kui seal v\u00e4ljas on ka teisi planeete, millel on ookeanid, atmosf\u00e4\u00e4rid ja eluks sobivad tingimused? <\/p>\n

See on Platon-missiooni peamine k\u00fcsimus: kas universumis on veel m\u00f5ni Maa-sarnane planeet?<\/p>\n

Mida t\u00e4hendab \u201cMaa-sarnane\u201d tegelikult?<\/h2>\n

Kui teadlased r\u00e4\u00e4givad \u201cMaale sarnasest\u201d planeedist, ei pea nad silmas t\u00e4iuslikku koopiat. Selle asemel otsivad nad teatud v\u00f5tmetunnuste kombinatsiooni: kivine pind, mitte gaas hiidplaneet, Maaga sarnane suurus ja mass ning sobiv kaugus oma t\u00e4helt.  <\/p>\n

See viimane tegur on otsustava t\u00e4htsusega, sest just see m\u00e4\u00e4rab temperatuuri. Kui planeet asub liiga l\u00e4hedal, v\u00f5ib sellest saada k\u00f5rvetavalt kuum maailm. Kui liiga kaugel, v\u00f5ib see aga t\u00e4ielikult j\u00e4\u00e4tuda. Kuid nende kahe \u00e4\u00e4rmuse vahel asub kitsas piirkond, kus tingimused v\u00f5ivad olla just \u00f5iged.<\/p>\n

Elamisk\u00f5lblik tsoon: mitte liiga kuum, mitte liiga k\u00fclm<\/h2>\n

Astronoomid nimetavad seda piirkonda elamisk\u00f5lblikuks tsooniks, mida sageli nimetatakse ka Goldilocksi tsooniks. Selles piirkonnas v\u00f5imaldavad temperatuurid vedela vee olemasolu planeedi pinnal. Ja vesi on \u00fcks peamisi koostisosi elule, nagu me seda tunneme. <\/p>\n

Kuid asukoht elamisk\u00f5lblikus tsoonis ei taga veel seda, et planeet oleks tegelikult elamisk\u00f5lblik. Planeedil v\u00f5ib ikkagi puududa atmosf\u00e4\u00e4r, v\u00f5i olla m\u00fcrgine atmosf\u00e4\u00e4r, v\u00f5i v\u00f5ib see olla oma t\u00e4he \u00e4\u00e4rmusliku kiirguse m\u00f5ju all. Seega on planeedi asukoht elamisk\u00f5lblikus tsoonis pigem esimene vihje teise Maa olemasolu kohta kui l\u00f5plik vastus. <\/p>\n

\"Comparing

<\/p>\n

Soli ja TRAPPIST-1 elamisk\u00f5lblike tsoonide v\u00f5rdlus<\/figcaption>\n<\/figure>\n

Maale sarnaste maailmade leidmine<\/h2>\n

Siin tulebki m\u00e4ngu ESA missioon \u2019Plato\u201c. See k\u00f5rgtehnoloogiline kosmoseteleskoop on loodud selleks, et leida Maaga suuruselt sarnaseid planeete, mis tiirlevad meie P\u00e4ikesega sarnaste t\u00e4htede \u00fcmber ja asuvad oma t\u00e4htede elamisk\u00f5lblikes tsoonides.  <\/p>\n

Vaadeldes t\u00e4hevalguse pisikesi langusi, kui planeedid liiguvad oma t\u00e4htede eest l\u00e4bi, suudab Plato avastada uusi maailmu ning m\u00f5\u00f5ta nende suurust ja orbiite. Lisaks uurib Plato meie P\u00e4ikesega sarnaseid t\u00e4hti, mis on piisavalt heledad, et neid saaksid \u00fcksikasjalikult uurida ka Maa observatooriumide teadlased.\u00a0K\u00f5ik need andmed kokku aitavad neil avastada planeete ning m\u00f5\u00f5ta, kui suured need on ja kui suur on nende mass. Teades planeedi suurust ja massi, saavad teadlased v\u00e4lja selgitada, millest see koosneb ja kas see on kivine nagu Maa v\u00f5i koosneb peamiselt gaasist nagu Jupiter. <\/p>\n

Seej\u00e4rel saab Platon t\u00e4htede uurimise kaudu kindlaks teha nende vanuse ja omadused, mis aitab teadlastel neid \u00fcmbritsevaid planeete palju t\u00e4psemalt m\u00f5ista. See t\u00e4hendab, et Platon aitab leida parimaid kandidaate planeetideks, mis v\u00f5ivad olla t\u00f5eliselt Maa-sarnased. <\/p>\n

V\u00f5imalustest tulvil universum<\/h2>\n

Siinkohal muutuvad asjad ebakindlamaks ja p\u00f5nevamaks. Elu, v\u00e4hemalt nii, nagu me seda m\u00f5istame, s\u00f5ltub tingimuste \u00f5rnast tasakaalust. Selleks on vaja vedelat vett, stabiilset keskkonda ja \u00f5igeid keemilisi koostisosi. Kui teadlased otsivad elu v\u00e4ljaspool Maad, alustavad nad sageli selliste planeetide otsimisest, kus v\u00f5iksid valitseda sarnased tingimused. Seet\u00f5ttu on elamisk\u00f5lblikus tsoonis asuvate planeetide leidmine nii oluline samm. <\/p>\n

Viimaste aastak\u00fcmnete jooksul on astronoomid avastanud tuhandeid eksoplaneete, mis on n\u00e4idanud, et planeedid on kogu galaktikas levinud. N\u00fc\u00fcd ei ole peamine k\u00fcsimus enam selles, kas need planeedid \u00fcldse eksisteerivad, vaid selles, kui paljud neist v\u00f5iksid olla Maa sarnased. Plato missioon aitab sellele k\u00fcsimusele vastata, koostades l\u00e4hedalasuvate planeedis\u00fcsteemide \u00fcksikasjaliku kataloogi. <\/p>\n

Kas siis on olemas veel \u00fcks Maa? Hetkel on vastus: me ei tea. Kuid esimest korda inimkonna ajaloos on meil vahendid, et seda v\u00e4lja selgitada. <\/p>\n

Kusagil t\u00e4htede seas v\u00f5ib olla v\u00e4ike, kivine planeet, mis tiirleb t\u00e4pselt \u00f5igel kaugusel ja millel valitsevad sobivad tingimused, ning mis ringleb vaikselt oma t\u00e4he \u00fcmber. Maailm, kus on ookeanid, taevas ja v\u00f5ib-olla isegi elu. T\u00e4nu Platonile oleme selle leidmisele \u00fcha l\u00e4hemal! <\/p>\n

\"Exoplanet

<\/p>\n

Eksoplaneetide kujutlusmaailm<\/figcaption>\n<\/figure>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

We know that there are eight planets in our Solar System, but did you know that astronomers have discovered thousands of planets beyond our Solar System? These are called extra-solar […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"esa_banner_image":"https:\/\/www.esa.int\/var\/esa\/storage\/images\/esa_multimedia\/images\/2026\/04\/close-up_of_plato_s_cameras\/27212574-1-eng-GB\/Close-up_of_Plato_s_cameras.jpg","esa_banner_description":"Close-up of Plato\u2019s cameras","esa_banner_credit":"ESA","esa_banner_licence":"ESA Standard Licence","esa_banner_detail_url":"https:\/\/www.esa.int\/ESA_Multimedia\/Images\/2026\/04\/Close-up_of_Plato_s_cameras","esa_external_url":"","esa_external_new_window":false,"_jetpack_feature_clip_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":"","jetpack_post_was_ever_published":true},"categories":[10,11,12],"tags":[2],"panel":[],"language":[],"age":[],"duration":[],"resource_type":[],"audience":[],"wf_post_folders":[],"class_list":["post-10","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-learn","category-our-universe","category-planets-and-moons","tag-background-article"],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_featured_media_url":"","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4257,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10\/revisions\/4257"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10"},{"taxonomy":"panel","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/panel?post=10"},{"taxonomy":"language","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/language?post=10"},{"taxonomy":"age","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/age?post=10"},{"taxonomy":"duration","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/duration?post=10"},{"taxonomy":"resource_type","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/resource_type?post=10"},{"taxonomy":"audience","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/audience?post=10"},{"taxonomy":"wf_post_folders","embeddable":true,"href":"https:\/\/kids.esa.int\/et\/wp-json\/wp\/v2\/wf_post_folders?post=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}