ESA uue Maa-vaatlus satelliitide Sentinel-seeria esimene satelliit on toimetatud Euroopa Kourou kosmodroomile Prantsuse Guajaanas Lõuna-Ameerikas. Pärast seitsmeaastast projekteerimist, kokkupanekut ja katsetamist lastakse Sentinel-1A 3. aprillil 2014 orbiidile „Sojuz“-raketiga.
Satelliidi kaal on stardil tagasihoidlik 2,3 tonni. Sentinel-1A konstruktsioon on üsna ebatavaline: sellel on kaks 10 m pikkust päikesepaneeli ja 12 m pikkune radarantenni. Päikesepaneelid ja antenn on kokku volditud, et need mahuksid raketi ninaosas asuvasse kaitsekatte sisse. Pärast satelliidi kosmosesse viimist avatakse need üheaegselt, kuid hoolikalt planeeritud järjekorras, mille läbiviimine võtab aega umbes 10 tundi.
Kui Sentinel-1A hakkab töötama, hakkab selle kõrgtehnoloogiline radar seadeldis pildistama Maa pinda 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas, olenemata sellest, kas taevas on pilvine või pime.
Sentinel-1A andmeid kasutatakse paljude erinevate tegevuste jaoks. Selle abil kaardistatakse muutusi Arktika merejääkatte pindalas, jälgitakse naftalekkeid merel ning tuvastatakse laevu. Selle abil uuritakse metsa-, vee- ja mullavarusid ning pakutakse abi kriisiolukordades. Tegelikult on see ainus Euroopa satelliit, mis on spetsiaalselt loodud kiireks reageerimiseks sellistele hädaolukordadele nagu üleujutused ja maavärinad.
Teine, identne Sentinel-1 satelliit on kavas orbiidile saata järgmisel aastal. Koos jätkavad need ERS-1, ERS-2 ja Envisat poolt alustatud pikaajalist radaruuringute traditsiooni.
